Evolutsioon on kaotanud meie taastuva saba, aga andnud suure aju

 (16)
Evolutsioon on kaotanud meie taastuva saba, aga andnud suure aju
jesse orrico / Unsplash

Evoltsiooni käigus ei omandanud soojaverelised loomad võimet kaotatud kehaosi taastada. Uue uuringu kohaselt said need loomad endale aga suurema aju, kirjutas Aftonbladet.

Vigastuste korral saavad näiteks kullesed või teatud külmaverelised selgroogsed omale uusi kehaosasid kasvatada, aga soojaverelised loomad seda ei suuda. Venemaal tehtud uuringust ilmneb, et see on hind, mida soojaverelised on pidanud maksma selleks, et saada omale suurem aju.

Avastus tuli ilmsiks siis, kui teadlased uurisid geeni, mis reguleerib Aafrika küüniskonna saba tagasikasvu. Geen, mida nimetatakse c-vastuseks (c-answer) peaks asuma suurema geenimassi piirkonnas, aga soojaverelistel see puudub.

"Kui blokeerisime kulleste c-vastuse, siis ei suutnud ka nemad vigastuste korral saba tagasi kasvatada. Ja vastupidi, kui me suurendasime geeniekspressiooni, siis sabade taasloomise võime taastus, aga samal ajal deformeerusid nende ajud," rääkis Moskva Shemjakin-Ovchinnikovi Instituudi molekulaarbioloogia professor Andrei Zarajsky.

Ta selgitas, et geen on seotud n-ö infot edastavate signaalkanalitega, mis on ka soojaverelistel olemas ja mis mõjutavad suuraju arengut. Näiteks hiirtega tehtud katse näitas, et hiire lootel hakkas aju areng peatuma, kui signaalkanaleid stimuleeriti viisil, mis vastas konnakulleste saba taastamise võimele.

"Usume, et soojaverelistel see geen oli varem olemas, kuid hiljem kadus ning sellega kadus ka blokeering, mis tegi võimalikuks suurema aju väljaarendamise. Nüüd on soojaverelistel, sealhulgas ka inimestel suured ajud, kuid uusi käsi ega jalgu me endile kasvatada ei saa. See on see suure aju hind, mida oleme pidanud evolutsiooni käigus maksma," ütles Andrei Zarajsky.