Rakett Ariane-5, pardal Kuu-sond SMART-1 ja kaks kommerts-satelliiti, startis Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) keskusest Kourous kell 20.14 (Eesti aja järgi pühapäeval 02.14).

Nelikümmend üks minutit pärast starti eraldus SMART-1, et alustada 15 kuud kestvat teekonda Kuu orbiidile.

Kuud uurib 370 kilogrammi kaaluv sond kuni 30 kuu jooksul.

“Kuu kohta on palju lahendamata küsimusi, kuigi kuus NASA Apollo missiooni ja kolm mehitamata Nõukogude kosmoselaeva on seal maandunud ja kiviminäidiseid kaasa toonud,” ütles SMART-i projekti liige Bernard Foing.

“Kuu tagakülg ja polaarpiirkonnad on alles üsna uurimata. Ka vee olemasolu Kuul pole kunagi kinnitust leidnud.”

BBC teatel lubavad SMART-1 seadmed teadlastel täpsustada seda, millest Kuu koosneb, ning kontrollida hüpoteesi, et Maa looduslik kaaslane tekkis tema kokkupõrkel kosmoseobjektiga.

SMART-i kosmosesse viimine oli plaanitud varasemaks, kuid lükkus edasi seoses mullu detsembris Kourous toimunud raketiplahvatusega.

SMART-1 on eurooplaste esimene katse iseseisvalt kosmoselaeva Kuule saata. Projekti teostamisel kasutati uusimaid tehnoloogiaid. Sond ehitati kiiresti ning võrdlemisi odavalt — 110 miljoni euro eest, kusjuures summa sisse on arvatud ka tema kosmosesse viimise kulud. Kokkuhoid saavutati tänu sondi väikestele mõõtmetele — SMART-1 kaalub vaid 367 kilogrammi.

Erilist huvi pakub asjatundjatele ioonmootor, mis saab toidet päikesepatareidest. Taolist tehnoloogiat loodetakse kasutada tulevikus süvakosmosereisidel.

“SMART-1 katab saja miljoni kilomeetrise vahemaa ainult 60 liitri kütusega,” ütles ESA projektijuht Giuseppe Racca enne Ariane starti.

Kui eurooplaste kosmoseaparaat, tema side- ja navigatsioonisüsteem osutuvad töökindlaks, võib see tähendada Euroopa kosmoseprogrammis uue etapi algust. Näiteks kavatsetakse 2010. aastal Merkuurile saadetavas kosmoselaevas kasutada samuti ioonmootorit.