Tosinast ettevõttest moodustunud konsortsium Desertec Industrial Initiative, kuhu teiste seas kuuluvad Siemens ja Deutsche Bank, kavatseb Sahara päikeseenergia Euroopale koju kätte tuua. Väga lihtne ei saa see siiski olema, vahendab Guardian.

Esiteks pole Aafrikal Euroopaga maismaaühendust, kuid konsortsiumit see ei heiduta. Nad prognoosivad, et aastaks 2050 tuleb kuni 15% Euroopa elektrist mööda selleks otstarbeks üle Vahemere tõmmatud kaableid. Teine probleem on tõsiasi, et tee peale jääb mitu mitte just maailma kõige stabiilsemat riiki.

Samamoodi nagu Aafrika riikides võib naftast pärinev energia relvastatud konfliktide ja poliitilise võimuvõitluse möllus kergesti kaotsi minna, võivad piirkondlikud probleemid mõjutada ka Sahara päikeseenergia-projekti.

Loomulikult tuleb arvestada asjaoluga, et kui mõned Sahara riigid lubavadki oma territooriumile taolisi energiarajatisi püstitada, tuleb osa elektrist loovutada Aafrika linnadele, ning ilmselt ei pääse mööda ka maa rentimisest ja vahendustasude maksmisest. Tõenäoliselt tuleb sõlmida mingisugused finantsilised lepped, mis võivad mõjutada projekti tasuvust.

Projekti juures kasutatavat tehnoloogiat tuntakse „kontsentreeritud päikeseenergiana”, mille juures rakendatakse päikesekiiri vedelikumahutile koondavaid peegleid. Väga kõrgetele temperatuuridele kuumutatud vedelik ajab ringi turbiine ja toodab elektrivoolu. Eeliseks fotoelement-paneelide ees, mis päikesevalgust otse elektriks muundavad, on seejuures asjaolu, et kui piisavalt kuumaks aetud vedelikku mahutites säilitada, saab voolugeneraatoreid käigus hoida öö läbi.

Kirjeldatud tehnoloogia on kasutusel olnud juba aastaid, kuid seda pole kunagi rakendatud sellistes mastaapides. Kui kõik sujub plaanipäraselt, võib projekti esimene elektrijaam valmis saada juba 2015. aastaks.