Euroopas leviva koroonaviiruse tüvi on kindlaks tehtud ja see on palju nakkavam kui originaal
Teadlased on kokku kindlaks teinud 14 koroonaviiruse tüve ja neist peamine ilmus Euroopasse veebruaris, rändas kiiresti USA idarannikule ja on märtsi keskpaigast alates olnud domineeriv tüvi kogu maailmas, kirjutasid teadlased oma töös, mis on avaldatud portaalis BioRxiv, mida teadlased kasutavad oma töö jagamiseks enne selle eelretsenseerimist.
Kuid lisaks sellele, et see uus tüvi - nimega D614G - on võrreldes teistega nakkavam, võib olla see sedavõrd erinev, et nakatuda võivad ka need, kes on läbi põdenud mõnest muust tüvest tekkinud haiguse.
Los Alamose raport võib seega lükata ümber oletuse, et koroonaviirus on erinevalt gripiviirusest palju stabiilsem ja ei pruugi nõuda igal aastal uut vaktsiini. Igal juhul tuleks vaktsiini loomisel ja testimistel arvestada just selle tüvega.
Töö põhineb 6346 kõikjal maailmas kogutud koroonaviiruse järjestuse analüüsil, need on kokku pannud Saksamaal tegutsev organisatsioon Global Initiative for Sharing All Influenza Data.
Aruande autorid keskendusid niisiis mutatsioonile nimega D614G, mis on üks 14st:
Uuringut juhtinud Los Alamose labori teadlane Bette Korber märkis LA Times'i teatel, et selle mutatsiooniga viirused satuvad populatsiooni, hakkavad nad kiiresti kohalikku epideemiat üle võtma, seega on nad enam nakkavad. Põhjuseks on tema struktuur (D614 asub ogavalgu pinnal) ja immunoloogilised omadused (võime nõrgestada antikehasid).
Mis puutub selle tüve levikusse, siis näiteks Washingtoni tabas algse tüvega viirus veebruari lõpus, kuid 15. märtsiks domineeris muteerunud tüvi. New Yorki tabas algne tüvi 15. märtsi paiku, kuid päevade jooksul võttis võimust mutanttüvi.
Kõige varasem D614G mutatsioon Euroopas tuvastati Saksamaal 28. jaanuaril, sama vormiga viiruse proov tuvastati ka 24. jaanuaril Hiinas Zhejiangis ja 28. jaanuaril Shanghais. Eesti avastati esimene koroonaviirusega nakatunu 26. veebruaril, selleks oli Riiast bussiga saabunu.
Koroonaviirus SARS-CoV-2 on nakatanud üle 3,5 miljoni inimese kogu maailmas ja põhjustanud üle 250 000 surma selle põhjustatud haigusesse nimega COVID-19.
