Euroopa valmistub mehitatud kosmoselendudeks

Peagi esitleb Euroopa kosmoseagentuur (ESA) Pariisis kuute tulevast astronauti, keda hakatakse treenima mehitatud kosmoselendudeks. Esialgu lendavad nad ilmselt Venemaa või USA abiga Rahvusvahelisse kosmosejaama, kuid tulevikus on ESA-l plaanis hakata läbi viima ka iseseisvaid mehitatud kosmoselende.

Kuue astronaudi seas on ka Briti kodakondsusega helikopteri piloot. See on üllatav, sest britid ei osale ESA mehitatud kosmoselendude programmis. Veider on aga see, et see oleks brittidel üldse esimene inimene kosmosesse saata. Kui jätta arvestamata kosmoseturistid ja Suurbritannias sündinud, kuid USA kodakondsuse võtnud NASA astronaudid, vahendab Novaator BBC uudist.

Suurbritannia on siiani rõhutanud eelkõige robotite kasutamise olulisust, sest robotid saavad kosmoses teha pea kõike, mida inimenegi, kuid seda märksa väiksema rahasumma eest. Mehitatud kosmoselendude programmist loobumine tähendab aga ka seda, et Briti firmad ei saa osaleda mehitatud lendudega seotud tehnoloogia väljatöötamises.

ESA rõhutab, et astronautide valikul ei mänginud rahvus põhilist rolli. „Inimesed valiti välja vastavalt nende eeldatavale võimele oma tööga hakkama saada. Kandidaate kuuele kohale oli üle 8000, mis tegi avalduste läbivaatamise ja kandidaatide sobivuse hindamise väga pingutavaks,” ütleb ESA mehitatud kosmoselendude direktor Simonetta Di Pippo.

Ka Itaalia, Saksamaa ja Prantsusmaa ootavad, et lõplikku valikusse kuulub mõni nende kodanik, sest need riigid on mehitatud kosmoselendude programmi peamised finantseerijad. Kokku on projektile kulutatud juba umbes viis miljardit eurot.

Lähematel aastatel on ESA astronautidel siiski kosmosesse pääsemiseks piiratud võimalused. ESAl endal inimeste Maa orbiidile või kaugemalegi toimetamiseks mõeldud raketti ei ole, mistõttu sõltutakse venelastest ja ameeriklastest. Viimastel on aga endalgi kitsas käes, sest süstikud saadetakse peagi pensionile, asendust neile aga enne 2015. aastat loota ei ole. 

Seetõttu on ESA tõsiselt kaalumas võimalust ehitada sõiduk, mis suudaks toimetada inimesi ja varustust orbiidile ja tagasi. Aga isegi kui selline sõiduk otsustatakse ehitada, kulub otsusest lennuvalmis transpordivahendi valmimiseni umbes kümme aastat. Kui aga otsus saab rohelise tule, oleksid nüüd väljavalitavad kuus tulevast astronauti ilmselt esimesteks uue lennumasina pilootideks.

„Mina arvan, et paremaks koostööks kosmoseagentuuride vahel on meil vaja suuremat autonoomiat. Euroopa iseseisvust suurendades viime partnerluse uuele tasemele,” ütleb Di Pippo.