Euroopa põllupidajate päritolu saladus lahendatud
Ühe esimese Saksamaa keskosas asuva Euroopa põllupidajate kogukonna DNA põhjalik uuring näitas märkimisväärset kattumist muistse Lähis-Ida elanikkonna DNAga, kus tänapäeval asuvad Türgi, Iraak ja muud riigid, vahendab Novaator.
Uuringut juhtinud Adelaide’i ülikooli professori Alan Cooperi sõnul muudab see avastus senist seisukohta, mille järgi Euroopa esimesed põllupidamisega tegelenud kogukonnad moodustusid suures osas olemasolevatest koriluse ja jahindusega tegelenud inimestest, kes suutsid kas ise kiiresti põllupidamise selgeks õppida, või tänu sellele, et segunesid sisserändajatega.
Uuringu peaautori Adelaide’i ülikooli teadlase Wolfgang Haaki sõnul on lõpuks leitud vastus küsimusele, kes esimesed Euroopa põllupidajad olid. Vastuseks on, et tegemist oli pigem uuenduslike ideedega sissetungijate, kui juba seda ala asustanud kohalike jahtimise ja korilusega tegelevate kiviaja inimestega.
Haaki sõnul kasutasid nad muistsete inimeste DNA analüüsimiseks ülitäpseid meetodeid, et luua detailne geneetiline pilt selle aja inimestest, kes Euroopas põllupidamisega alustasid, ning nad suudavad tõestada, et see erineb oluliselt Euroopas juba sellel ajal elanud rändrahvaste omast.
Tema sõnul suutsid nad kasutada geneetilisi allkirju tuvastamaks inimeste liikumisteid Lähis-Idast Anatooliani, kus põllupidamisega alustati ligikaudu 11 000 aastat tagasi. Liikumine toimus läbi Kagu-Euroopa Kesk-Euroopa suunas.
Uuringu viisid läbi Saksamaal asuva Mainzi ülikooli, Venemaa teaduste akadeemia ning National Geographic Society projektis osalenud teadlased.
Uuringu käigus kasutatud DNA saadi Saksamaa keskosas asuva Derenburgi linna surnuaia väljakaevamiste käigus, kuhu on maetud noorema kiviaja põllupidajaid.
Saksamaal asuva Mainzi ülikooli antropoloogiainstituudi professori Kurt Werneri sõnul saavutati tulemused tänu arheoloogilisi kaevamisi läbi viinud arheoloogide ja geneetikute koostööle. Uurimistulemused avaldati teadusportaalis PLoS Biology.
