Euroopa neandertallased vaakusid hinge juba enne Homo sapiensi saabumist

 (63)
Euroopa neandertallased vaakusid hinge juba enne Homo sapiensi saabumist
Foto: AP

Rahvusvahelise uurijate töörühma värsked avastused näitavad, et suurem osa neandertallasi oli Euroopas välja surnud juba umbes 50 000 aasta eest. Seega tuleb ümber vaadata seni valitsenud arusaam, et Euroopat asustas sadade tuhandete aastate jooksul stabiilne neandertallaste populatsioon, kuni siia saabusid kaasaegsed inimesed.

Ajakirja Molecular Biology and Evolution eilses numbris ilmunud muistse DNA analüüsidel rajanev uurimus annab mõista, et enamik neandertallasi suri välja juba 50 000 aasta eest. Pärast seda taaskoloniseeris väike rühm neandertallasi kesk- ja Lääne-Euroopa, kus elutseti veel 10 000 aastat, enne kui pildile ilmusid kaasaegsed inimesed, vahendab PhysOrg.

Uurimus on Uppsala, Stockholmi ja Madridi ülikoolide juures tegutsevate Rootsi ja Hispaania uurijate juhitud rahvusvahelise koostööprojekti tulemus.

"Tõsiasi, et neandertallaste asurkond olid Euroopas peaaegu välja surnud ja osaliselt taastunud ammu enne seda, kui toimus esimene kontakt tänapäevase inimliigi esindajatega, tuli meile täieliku üllatusena. See näitab, et neandertallased võisid jääajal aset leidnud dramaatiliste kliimamuutuste suhtes olla varem arvatust tundlikumad," rääkis Stockholmis tegutseva Rootsi loodusloomuuseumi aseprofessor Love Dalén.

Põhja-Hispaaniast leitud neandertallaste fossiilidest kogutud DNA analüüsimisega seonduva töö raames märkasid uurijad, et Euroopa neandertallaste geneetilise materjali varieeruvus oli viimase kümne tuhande aasta vältel enne neandertallaste kadumist äärmiselt piiratud.

Nii Euroopa varasemate neandertallase-kivististe kui ka Aasiast pärinevate fossiilide geneetiline varieeruvus on väga palju suurem — umbes selline, mis pikka aega piirkonnas arvukalt levinud liigi jaoks on normaalne.

"Geoloogilisel astmikul vanemate Euroopa ja ka Aasia neandertallaste geneetilise varieeruvuse määrad olid sama suured kui kaasaegsel inimliigil, samas kui varieeruvus Euroopa hilis-neandertallaste juures polnud võrreldav isegi tänapäeva islandlaste omaga," märkis Uppsala ülikooli aseprofessor Anders Götherström.

Uurimuse tulemused rajanevad ainuüksi rängalt degradeerunud DNAl, mille analüüsimine nõudis väga arenenud laboratooriumeid ja raalimismeetodeid.

Uurimisrühma kaasati eksperte mitmest riigist, nende hulgas statistikuid, DNA sekveneerimise uusimate meetodite spetsialiste ja paleoantropolooge Taanist, Hispaaniast ja USA-st.

Alles pärast seda, kui kõik rahvusvahelise uurimisrühma liikmed olid tulemused üle vaadanud, said teadlased olla kindlad, et olemasolevad geneetilised andmed on tegelikult avanud olulise ja senitundmata osa neandertali inimliigi ajaloost.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!

Kasutad reklaamiblokeerijat.

Sisu mugavamaks tarbimiseks
telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.

Kogupakett
1€ / kuus*
Sisaldab 11 Eesti tippväljaande tasulist sisu, vähem bännerreklaame, saad jagada kuni 4 kasutajaga.
* Esimene kuu 1 €, edasi 9,99 €
Reklaamivaba pakett
2,99€ / kuus
Saad lugeda tasuta sisu ilma bännerreklaamideta. Ei sisalda tasulise sisu lugemisõigust.
 
Lisan erandi. Vaata AdBlock juhist siit
ja AdBlock Plus juhist siit.
Mõistame, et käid meie juures uudiseid lugemas, mitte reklaame vaatamas. Reklaamidest sõltub meie sissetulek ja see võimaldab meil pakkuda sulle soodsalt head ajakirjandust.