Euroopa Liit tahab mõõta, mis kasu looduskaitsest reaalselt on
See sünge küsimus sundis looduskaitse tippspetsialiste EL keskkonnavoliniku Janeþ Potočniku juhtimisel Natura 2000 tuleviku üle Brüsselis aru pidama, kirjutab ajakiri Roheline Värav.
Potočnik nendib, et Natura 2000 süsteemiga on EL-is loodud maailma suurim kaitsealade võrk. Kaitse all on 18 protsenti EL maismaast pluss veel merekaitsealad. Liidu 27 liikmesriiki paigutavad Natura 2000 ülalpidamisse ja laiendamisse igal aastal vähemalt 5,8 miljardit eurot.
Paraku sellest ei piisa. Raha leidmist aga takistab tõik, et kuigi kaitsealadesse raha paigutamine on tõepoolest kasumlik investeering, hakkab paigutatud raha tagasi tulema palju aastaid, tihti isegi aastakümneid hiljem. Rääkimata veel ajast, mil looduse kaitsmine otsest kasumit tooma hakkab.
Natura 2000 – kas investeering liiga pikaks ajaks?
Nõnda tundubki paljudele asjaosalistele – ärimeestele, töösturitele, talunikele, ka poliitikuile – Natura 2000 asjatu raharaiskamisena. Äriringkonnad ei taha avada oma taskut, valitsejad maksumaksja oma, töösturid ja talunikud aga nõuavad kompensatsiooni iga liigutuse eest, mida nad seoses Natura 2000-ga on sunnitud tegema. Ning kogu Euroopa kogemus näitab, et kasulikum on neile kompensatsiooni maksta, selmet muid lahendusi otsida.
Euroopa Maaomanike Liidu esimehe Thierry de l'Escaille’i sõnul on peamine probleem endiselt selles, et majandusraskustes vaevlevaile talunikele on raske selgitada, millist reaalset kasu saavad nad Natura 2000-st. Samas on Natura 2000-l otsene roll mitmesuguste teenuste, sealhulgas näiteks puhta joogivee tagamisel. De l'Escaille’i arusaama järgi tulebki just seda kaitsealade rolli selgemalt teadvustada. Avalikkusele tuleb selgitada, et kaitsealade näol pole tegu mingi puhtesteetilise või heategevusliku või ka tarbijasüüme vaigistamiseks mõeldud projektiga, vaid et kaitsealad mõjutavad juba praegu täiesti otseselt elukvaliteeti koguni sadu kilomeetreid neist aladest eemal. De l'Escaille möönab, et saadavat kasu on endiselt raske rahasse ümber arvutada, selleks puuduvad isegi asjakohased mehhanismid.
Kaitsealade kasu riigieelarvesse
Soome Metsavalitsuse Lõuna-Soome piirkonna direktori Stig Johanssoni sõnul tuleks Natura kaitsealadest saadav kasu automaatselt arvestada riigieelarvesse. Selle tagajärjel tuleks nii põllumajanduses, tööstuses kui ka mistahes muus majandussektoris paratamatult arvestada Natura kaitsealadega. Eeskuju on Johanssoni sõnul ju olemas – selleks on edukalt toimiv kasvuhoonegaaside kvoodisüsteem. Analoogiline süsteem aitaks kaitsealadest saadava kasu arvestada kohe nii ühe riigi, Euroopa Liidu kui miks ka mitte ülemaailmse majanduse kasude ja kahjude hulka.
Euroopa Komisjoni materjale Natura 2000 rahastamise kohta leiab SIIT.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!