Iisraeli Weizmani teadusinstituudi ja USA San Diego ülikooli teadlased jälgisid, kuidas suurem osa plahvatuses laiali lennanud ainest hiljem raskusjõu toimel uuesti kokku kogunes ja suureks mustaks auguks tõmbus, vahendavad ERR teadusuudised.

Avishay Gal-Yam ja Douglas Leonard kirjutavad vaatlustest ajakirjas Nature. Nende töö annab uut kinnitust teooriale, et kümneid ja sadu kordi Päikesest massiivsemad tähed muutuvadki lõpuks mustadeks aukudeks, ülitihedalt kokkusurutud ainet sisaldavateks ruumipiirkondadeks, millest mitte miski, isegi mitte valgus, ei pääse välja.

Seni ei olnud astronoomid vaadelnud enam kui 20 kordse Päikese massiga tähtede supernoovaplahvatusi, nüüd plahvatanud täht oli arvutuste järgi Päikesest 50 kuni 100 korda suurema massiga.

Gal-Yam ja Leonard jälgisid Hawaii saartel asuva Kecki teleskoobi ja kosmoseteleskoobi Hubble vahendusel supernoovat SN 2005gl, mis avastati 2005. aasta oktoobris. Varem Hubble'i tehtud piltidelt leiti tagantjärele üles, milline nägi täht välja enne plahvatust, nii et sündmusest saadi lõppkokkuvõttes üsna terviklik ülevaade.