Hollandis tegutseva Maastrichti ülikooli soonkonnauurija ehk vaskulaarbioloog Mark Post, kes loodab enneolematut delikatessi peagi esitleda, lohutab, et röögatuna näiv hind ei jää püsima. „Esimene kotlet kujutab endast kontseptsiooni teostatavuse tõestust,” kinnitab ta.

Lihasünteesijate seni värskeim saavutus ei pruugi just isuäratav välja näha, ning paistab, et polegi seda. Pildil kujutatud Petri tassides on näha õhukesed, sajaprotsendiliselt laboris kasvatatud lihaskoe-ribad, mis sünteesiti tapamajadest kogutud loomade tüvirakkudest. Liharibades pole ei verd ega rasva (sellest ka pentsik välimus), ning neid „treenitakse” venitamise teel kahe nn takjariba vahel, vahendab The Vancouver Sun.

Kui kuhjata kokku umbes 3000 taolist ribakest ja lisada veidi sünteesitud rasva, saab (lähema aasta jooksul) võimalikuks maailma esimese mitteloomset päritolu kotleti konstrueerimine. Kui see on saavutatud, võivad teadlased jätkata tehisliha modifitseerimist nii, et see meenutaks välimuselt ja maitselt liha, millega oleme harjunud — mis ei tohiks olla eriti keeruline.

Lisaks kõikvõimalikele eetilistele probleemidele, mille laboris kasvatatud liha kaotab (ja neid pole vähe!), kujutab loomade kasvatamine söögiks endast kohutavalt ebarentaablit toidutootmismeetodit. Iga grammi poodi jõudva liha tootmiseks peab loom tarbima seitse grammi taimseid valke, ning taimsete valkude tootmine nõuab mõistagi ohtralt vett ja energiat. Kalkulatsioonide kohaselt hakkaksime täielikult laborilihale üle minnes pruukima kuni 60 protsenti vähem energiat, paiskama atmosfääri kuni 95 protsenti vähem kasvuhoonegaase ja kasutama 98 protsenti vähem maapinda.