Esimene inimene Kuul — lavastatud pettus?

 (151)
Inimene Kuul
AFP/Scanpix

20. juulil 1969 astus esimese inimesena Kuu pinnale kosmoselaeva Apollo 11 komandör Neil Armstrong, sellest ajast peale on skeptikud teinud katseid paljastada ürituse lavastamist.

Vandenõuteooriad püüavad inimesi veenda selles, et Kuul käimine oli tegelikult suur lavastatud pettus. Põhjust spekuleerimiseks annab teadmine, et Kuul käimine oli eelkõige poliitiline võidujooks kahe suurriigi vahel ning tegelikult polnud tolleaegne tehnika seda võimaldaval tasemel, kirjutab Eesti Päevaleht.

Suurimaks avalikuks kriitikuks peetakse Bill Kaysingit, kelle väitel on isegi astronaudid tunnistanud, et see üritus oli võlts. Tema sõnul olid kõik Apollo missioonid võltsingud, mis tehti Nevada kõrbes salapärases kohas nimega Area 51.

Kõige rohkem kahtlevad skeptikud Kuul tehtud piltide ehtsuses.

Näiteks tekib pilte vaadates küsimus, kuidas saab Kuul lipp lehvida, kui seal ei ole õhku ega tuult? Põhjenduseks on toodud, et kui lipuvarrast Kuu pinda suruti, siis see paratamatult liikus ning kõigutas varda otsas olevat lippu. Samas on pildi pealt näha, et keegi lippu ei liiguta, kuid ometi see lehvib.

Ka tuuakse esile, et piltidel ei ole näha tähti, mis Kuul peaks iseenesest alati paistma. Selle vastuväiteks on öeldud, et tähti pole piltidel näha, kuna Kuu pinnal paistab päike väga ere, mis loob ka ereda tausta. Samuti olevat väga heledad kosmoselaev ja skafandrid. Kui nii kirkas heleduses heledat objekti pildistada, tuleb fotoaparaadi säriaeg hästi lühikeseks ja objektiivi ava väga väikeseks sättida. Nii lühikese hetkega ei jää tähed filmilindile.

Veel tekib küsimus, kes filmis Armstrongi Kuule astumist, kui tema seal esimene inimene oli? NASA väidab, et selle hetke tarvis oli süstiku välisküljele kinnitatud eraldi videokaamera.

Teisalt küsitakse, et maandudes oleks raketid pidanud pinnase kuutolmust puhtaks uhama, aga astronautide astumisest jäid tolmu sisse selged jalajäljed. Vastu väidetakse, et kuna Kuul õhku ei ole, puhuvad raketid ära vaid selle tolmu, mis otseselt mootorisurvega kokku puutub.

Kummalisena näib veel, et ühelgi pildil ei ole varjud täiesti mustad ning varjus olevad objektid on näha mõnikord päris selgelt. Siinkohal toodi vastuväiteks, et kuutolmul on omadus peegeldada valgust tagasi täpselt selles suunas, kust see tuleb. Kuu pind on tänu sellele nii hele, et valgustab varjud ära.

Mitmel fotol paistavad pikad varjud, mis ei ole paralleelsed. Kui tegemist oleks mitme valgusallikaga, peaks olema ka mitu varju. Ometi on objektidel üks vari. Mitteparalleelsed paistavad need ainult vaatenurga tõttu.

Kahtlejate arvates on pildid ka liiga kvaliteetsed, arvestades seda, et kaamerad olid astronautide skafandri külge monteeritud. Vastukaaluks öeldakse vaid, et tegelikult tehti Kuu peal tuhandeid pilte, mõnedel andmetel isegi 17 000 pilti, ning need, mida näidatakse, on head.

Kui vaadata filmi astronautide Kuul jalutamisest poole kiiremini, näeb see välja täpselt nii, nagu oleks Maal filmitud.