Värske Lyoni ülikoolis läbi viidud uuring analüüsis 17 erinevat keelt Euroopast ja Aasiast. Võrreldi räägitavat silpide arvu ja edastatava informatsiooni mahtu ajaühikus. Selgus, et kõigis uuritud keeltes edastavad rääkijad sama palju informatsiooni - 39.15 bitti sekundis.
Inglise keele kõnelejad räägivad kiiremini kui jaapani keelt kõnelevad. Keskmiselt räägitakse inglise keeles 11 silpi jaapanlaste ühe silbi kohta. Kuid rohkem silpe ei tähenda alati rohkemat sisu. Uuringu tulemust sobib iseloomustada Eesti vanasõnaga - palju kisa, vähe villa.
Tähtis on hoopis keele efektiivsus ehk see, kui suur hulk informatsiooni mingi ajaühiku jooksul kuulajale edasi antakse. Uuringu läbi viinud lingvistid Lyoni ülikoolist kirjutasid ajakirjas journal Science Advances, et sõltumata emakeelest annavad inimesed kõnes edasi 39.15 bitti informatsiooni sekundis.
Uuringust selgus, et mida efektiivsem on keel, seda aeglasemalt selles keeles räägitakse. Näiteks 17-st vaadeldud euraasia keelest oli baski keel kõige infovaesem ja kandis informatsiooni edasi keskmiselt 5 bitti iga silbi kohta. Samas räägitakse baski keelt suhteliselt suure kiirusega - keskmiselt 8 silpi sekundis.
Võrdluseks näiteks vietnami keel on väga infotihe keel, sisaldades keskmiselt iga silbi kohta 8 bitti informatsiooni ja seda räägitakse aeglasemalt, kiirusega viis silpi sekundis. Seega on siin kaks äärmust, aga vaadates kõnes edasi antava informatsiooni kogust, siis on nii baski keel kui ka vietnami keel samal tasemel.
Uuringusse kaasatud keeled olid: saksa keel, inglise keel, prantsuse keel, hispaania keel, korea keel, jaapani keel, türgi keel aga näiteks ka Soome keel oli esindatud. Keele infotihedust mõõdeti kümne keelt emakeelena rääkiva inimese keskmisena. Igas keeles loeti 15 teksti.
Huvitavaim tulemus on aga see, et kõnes edasi antava informatsiooni hulk jääb vähemalt nende 17 keele hulgas samaks - 39.15 bitti sekundis. Ja seda ei mõjuta stiililised erinevused keeles ega ka foneemide arv. Näiteks jaapani keeles on 25 foneemi, inglise keeles üle 40.
Huvitav on ka see, et varasemad uuringud on välja toonud, et kiiresti rääkijad toodavad vähem informatiivset teksti kui need kes räägivad rahulikumalt. Sellest uuringust aga järeldub, et kuigi inimesed ja keeled on erinevad, eksisteerib optimaalne edasikantava informatsiooni hulk, mida aju suudab vastu võtta.
Analüüsitud 17 keelt on küll ainult murdosa maailmas räägitavast umbes 7000 keelest, aga teadlased loodavad, et sama seaduspärasus leidub ka teistes keeltes. Lisaks kavatsetakse uurida seda, kas sama infohulga reegel kehtib ka tavalises vestluses - uuringus vaadeldi ette loetavat teksti.
Sisu mugavamaks tarbimiseks
telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.
