Betelgeuse, mida peetakse ülihiidtäheks, on nii suur, et meie päikesesüsteemis küündiks see Jupiteri orbiidini. Kuid umbes viie astronoomilise ühiku pikkuse raadiusega täht on alates 1993. aastast kahanenud Veenuse orbiidi võrra, vahendab AFP.

"Sellist muutumist näha on väga hämmastav," tunnistas pressiteates California Berkeley ülikooli professor, laseri leiutajana 1964. aastal Nobeli füüsikapreemia pälvinud Charles Townes. "Järgmise paari aasta jooksul jälgime seda tähte tähelepanelikult, et näha, kas kahanemine jätkub või hoopis pöördub taas kasvuks."

Townes väidab, et tähe mõõtmed on kahanenud "sujuvalt, kuid aastate möödudes üha kiiremini."

Lõuna-Californias Wilsoni mäetipul asuva Berkeley ülikooli kosmose-infrapuna-interferomeetriga ISI kogutud andmete põhjal tehtud avastust tutvustati selle nädala teisipäeval Ameerika astronoomide liidu istungil California osariigis Pasadenas.

Berkeley füüsikateadur ja Townesi kaasautor Edward Wishnow tunnistas, et uurijad ei tea, miks täht kahaneb. "Arvestades kõike, mida teame täheparvedest ja universumi kaugematest piirkondadest, võime öelda, et on palju asju, mida me tähtede kohta ei tea, kaasa arvatud see, mis juhtub punaste hiidudega nende elutsükli lõpus," ütles Wishnow.

Eeldatakse, et punased ülihiiud paisuvad II tüübi supernoovadeks, kosmilisteks plahvatusteks, mida põhjustab massiivse tähe sisemine kollaps.

Townes on viimastel aastatel tähe pinnal märganud eredat laiku, ehkki hetkel paistab täht siiski veel olevat kerakujuline ja sümmeetriline.

Betelgeuse, üks eredamaid tähti meile nähtavas taevalaotuses, on esimene, mida kunagi mõõdeti, ja siiamaani üks käputäiest tähtedest, mis on läbi Hubble'i kosmoseteleskoobi nähtavad ketta, mitte valguspunktina.

Hoolimata kahanenud mõõtmetest, märkis Wishnow, pole Betelgeuse nähtav sära viimaste 15 aasta jooksul tuhmumise märke ilmutanud.