Ennenägematu täheplahvatus pimestas observatooriumi

 (22)
Ennenägematu täheplahvatus pimestas observatooriumi
Ere röntgenkiirguse-sähvatus pimestas Swifti-nimelise orbitaalobservatooriumiReuters/Scanpix

Seni vaadeldud tähepursetest eredaim röövis ajutiselt nägemise just selliste nähtuste vaatlemiseks konstrueeritud satelliidilt, teatasid astronoomid.

Gammakiirguspurse ja sellele järgnenud röntgenkiirguse plahvatus lähtusid viis miljardit aastat tagasi surnud tähelt, mis asub meie Linnuteest väga kaugel, osutavad NASA ja Briti teadlased. Just nii kaua rändas kiirgus sealt orbitaalobservatooriumini Swift, vahendab Reuters.

Ere röntgenkiirguse-sähvatus pimestas Swifti 21. juunil, kusjuures observatooriumi tarkvara eiras sündmust, pidades seda anomaaliaks, tunnistasid täheteadlased.

“Nii intensiivsed röntgenkiired olid ootamatud ja ennenägematud,” ütleb Marylandis tegutseva NASA Goddardi kosmoselennukeskuse juures töötav Swifti juhtiv uurija Neil Gehrels.

Gehrels väitis, et plahvatus koodnimetusega GRB 100621A on eredaim röntgenkiirguse allikas, mille Swift pärast vaatluste alustamist 2005. aastal tuvastanud on.

“Just siis, kui olime hakanud mõtlema, et oleme näinud kõike, mida gammakiirguspursked meile demonstreerida suudavad, toimus too plahvatus, mis põrmustas meie eeldused selle kohta, kui võimsad võivad röntgenkiirguse emissioonid olla,” ütleb Gehrels.

“Purse oli nii ere, et esimene sähvatus jooksutas meie andmetöötlustarkvara kokku,” nendib Phil Evans Leicesteri ülikoolist, kes Swifti salvestatud andmeid üle kontrollides purske avastas.

“Andureid pommitas sekundis nii suur hulk footoneid, et see lihtsalt ei suutnud neid piisavalt kiiresti loendada. See oli nagu katse sadememõõturi ja ämbriga tsunami voolukiirust mõõta.”

Kui täht plahvatab, hakkab kiirgus valguse kiirusel igas suunas levima. Maale jõuavad kõigepealt gammakiired ja seejärel röntgenkiirgus.

Too konkreetne purse oli 140 korda eredam kui kõige eredam pideva röntgenkiirguse allikas taevas, milleks on üks lähedalasuv neutrontäht.