Enesekindlus eksamil mõjutab sama palju kui IQ
Enamgi veel - sellised geneetilised erinevused ennustavad koolis pälvitavaid hindeid, väidab Londoni Goldsmithsi ülikooli psühholoog Thomas Chamorro-Premuzic, kelle juhitud töörühm leidis, et 7-10-aastased lapsed, kes koolis kõige paremaid hindeid saavad, kipuvad oma võimeid kõrgelt hindama isegi pärast intelligentsist ja keskkonnast tingitud erinevuste arvessevõtmist, vahendab New Scientist.
Psühholoogid on ammu teadnud, et arukus pole ainus eeldus edule õppetöös ning et üsna hästi saab hindeid ennustada ka intellektuaalse enesekindluse põhjal.
"Hariduspsühholoogid on teinud väga-väga kõva IQ-vastast lobitööd," ütleb Chamorro-Premuzic. "Ning osa sellest tööst on rajanenud ideele, et enesemääratlus on tähtsam kui tegelikud võimed."
Enamik neist uurijaist eeldas, et keskkonnategurid - lapsevanemate, õpetajate ja sõprade mõju - selgitavad seda, miks mõned õpilased oma võimetest paremal arvamusel on kui teised.
See on tõsi ainult osaliselt, teatab Chamorro-Premuzic. Keskkonnaga saab selgitada umbes pooli erinevustest laste endi hinnangutes oma võimetele. Teine pool paistab olevat pärilik. Võrdluseks: geenidega saab põhjendada umbes 80 protsenti erinevustest pikkuses.
Chamorro-Premuzicu töörühm jõudis sellisele järeldusele pärast 1966 paari identsete kaksikute ning 1877 paari mitteidentsete ehk kahemuna-kaksikute hinnete ja enesehinnangute võrdlemist. Identsetel kaksikutel on peaaegu kõik geenid ühised, mitteidentsetel ainult pooled. See lubas uurijail arvutada, kui suur osa erinevustest intellektuaalses enesekindluses tulenes geneetilistest ja kui suur osa keskkondlikest teguritest.
Pole kerge otsustada, millised konkreetsed geenid mõjutavad inimese enda hinnangut tema võimekusele. Paljud neist peaksid olema otseselt seotud tegeliku arukusega, kuid mitte kõik. Seda, miks mõned lapsed ennast teistest paremaks peavad, võiksid selgitada isiksusega ehk veel ühe osaliselt päriliku joonega seonduvad geenid.
"Tulemused esitavad väljakutse tava-arusaamale õpilaste psühholoogiast ning võivad anda mõista, et eeldused õpilaste akadeemiliste saavutuste kohta on ekslikud," kommenteerib Florida ülikooli psühholoog Timothy Judge.
