Eneseanalüüsiga tihti tegeleva inimese aju on erinev

Kui kaldute tihtilugu sisekaemusesse, siis tõenäoliselt on teie aju otsmikusagara eesosas, otse silmade taga, rohkesti hallainet.

Psühholoogid on tähele pannud, et sisekaemuse alases võimekuses esineb inimeste seas märkimisväärseid erinevusi. Stephen Fleming Wellcome Trusti neurokuvakeskusest ja ta kolleegid kirjutavad nüüd ajakirjas Science, et on avastanud seose inimese sisekaemusvõime ja tema aju struktuuri vahel, vahendavad

ERR teadusuudised

.

Flemingu uurimisrühm korraldas 32-le inimesele katse, mis põhines oletusel, et heade sisekaemuslike võimetega inimesed on enesekindlamad, kui neil on õigus, ning kipuvad rohkem kahtlema, kui nende vastus tegelikult valeks osutub. Lihtsalt tormakatel ning üleliia enesekindlatel inimestel sellist seost aga ei ilmneks.

Katseisikute ajutegevuse jälgimisel selgus, et paremate enesetundjate otsmikusagara eesmises osas leidus rohkem hallollust. Peale hallaine hulga mängib teadlaste väitel sisekaemuses olulist osa ka selle hallainega seotud valgeaine.

Need leiud on kooskõlas eelmiste uuringutega, mis seostavad skisofreeniat otsmikusagara eesmise osa toimimisega ning rabanduse tekitatud kahjustusi selles ajupiirkonnas eneseanalüüsi võime vähenemisega — nii näiteks võib skisofreenik jõuda otsusele, et on täiesti terve ning ravimite võtmisest loobuda, mis on aga täiesti ekslik.

Pole siiski selge, kas Flemingi ja ta kolleegide avastatud erinevused aju ehituses on kaasa sündinud või kujunevad elu jooksul vastavalt sellele, kui palju inimene oma mõtete üle mõtleb.