Enamik teadusele tuntud dinosaurustest osutuvad puhtalt väljamõeldisteks
Ajakirjas Science avaldatud aruande kohaselt on saurusekarja ridade harvendamiseks aeg enam kui küps.
Järgmiseks toome Discovery Newsi vahendusel ära vaid väikese valiku dinosauruseliikidest, mida ootab ees peatne kadu.
Nanotyrannus
Montana osariikliku ülikooli paleontoloog Horner kahtlustab, et Nanotyrannuse säilmed võivad tegelikult kuuluda noorele Tyrannosaurus rexile. Hiljuti juhtisid teadlased tähelepanu türannosauruse-poegade suurtele erinevustele võrreldes täiskasvanud kiskjasisalikuga. Noored türannosaurused nägid täiskasvanutega võrreldes välja teistsugused ja ka käitusid teistmoodi, mistõttu pole ime, et esmalt pidasid paleontoloogid neid hoopis eraldi liigi esindajateks.
Dracorex
Võimalik, et Dracorex on hoopis Pachycephalosaurus.
Stygimoloch
Romantikuhingega ürgsisaliku-austajaid kindlasti kurvastab selle liigi kadumine. Stygimoloch tähendab „Styxi jõe sarvilist kuradit“. Tõenäoliselt on jälle tegemist pelgalt Pachycephalosaurusega, nendib Horner.
Torosaurus
Nagu hiljuti selgus, võib Torosauruse näol tegelikult olla tegemist täiskasvanud tritseeratopsiga.
Bristoli ülikooli paleontoloog Michael J. Benton rääkis ajakirjale Science, et kuni 51,7 protsenti kõigist dinosauruseliikidest on vääralt klassifitseeritud, nimetades sellist hulka hirmutavaks. „See tähendab, et rohkem kui pooltele kõigist sauruseliikidest on nimi omistatud ekslikult.“
Horner lisas, et tänapäeval avastatakse ja klassifitseeritakse „uusi“ dinosauruseliike tempoga keskmiselt üks kahe nädala jooksul. On vägagi tõenäoline, et „arvele võetud“ tuhandetest dinosaurustest paljud kuuluvad tegelikult juba kord registreeritud liikidesse.
Horner, kelle järgi on nime saanud kaks sauruseliiki, pakub paleontoloogidele fossiilide tuvastamiseks välja range protseduurireeglistiku, mida nimetatakse ühtlustatud raamistikuks UFR (ingl Unified Frame of Reference). UFR võtab arvesse kivististe mikroskoopilist analüüsi, rakendades selleks tehnoloogiaid, mis minevikus puudusid. Samuti on nõutav säilmete leiukoha ülitäpne analüüs koos andmetega fossiilide paigutuse kohta enne väljakaevamist, võrdlus olemasolevate liikidega, jpm.
„Horneri ettepanekud on väga heaks meeldetuletuseks probleemist, millest paleontoloogid tegelikult teadlikud on,“ märkis Benton, „ent me ei tea ikka, kas see pakub sajaprotsendiliselt lollikindlat lahendust, mis tähendaks, et me ei tee tulevikus dinosauruseliikide klassifitseerimisel enam kunagi ühtegi viga.“
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!