Seksi pakkumine turvateenuse eest aitab selgitada seni teadlaseid vaevanud probleemi: kuidas emased krabid suudavad väiksematest sõrgadest hoolimata oma territooriumit sama edukalt kaitsta kui isasisendid, vahendab NewScientist.

Samuti on see esimene teadaolev juhtum ükskõik millise liigi puhul, kus isas- ja emasnaabrid ühiselt territooriumit kaitsevad, väidab Canberras tegutseva Austraalia riikliku ülikooli uurija Richard Milner.

Nn signaalkrabid elavad urgudes, mida potentsiaalsete sissetungijate eest kaitstes ei kõhelda võitlusse astumast. Isasloomadel on selleks tarbeks üks hiiglasuur sõrg, mille kaal küündib mõnikord võrdseks eluka ülejäänud kehakaaluga. Emasisenditel on kaks märksa väiksemat sõrga, kuid ometi on nad oma territooriumi hoidmises sama osavad kui isased.

Sellist edu paistab selgitavat valmisolek pakkuda seksi isastele naabritele, ütleb Milner. Lõuna-Aafrika ja Mosambiigi randadel krabide elu uurides nägi ta tihti, kuidas isasloomad konkureeriva isase lähenedes naabruses elavate emaste urgusid kaitsma tõttasid. Samuti täheldasid Milner ja kolleegid, et 85 protsenti paaritumistest leidis aset teineteise naabruses asuvate krabiurgude elanike vahel.

Ka teiste liikide emasisendid pakuvad materiaalsete hüvede eest vastutasuks seksi. Punatiib-turpialid teevad seda õiguse eest isaslinnu territooriumil sööki otsida ning adeelia pingviinid osutavad intiimteenuseid tasuks kivide eest, millest pesa ehitada.