Emadus paneb naise aju kasvama

 (25)
Emadus paneb naise aju kasvama
Foto: Ilmar Saabas

Teadlased kummutasid „titeaju“-müüdi, kui avastasid, et emadus paneb naisterahva aju tegelikult hoopis kasvama.

Tuleb välja, et levinud tõekspidamine, mille kohaselt rasedus ja sünnitus naiste mõistust pärsivad, on täiesti vale. Teadlaste väitel nende hallolluse maht hoopis kasvab, vahendab The Daily Telegraph.

Ameerika psühholoogialiidu üllitatud uurimuse raames leiti, et noorte emade ajud võtsid mahus juurde sedamööda, kuidas naised kohanesid järsu õppimiskõveraga, mida vastsündinuga hakkamasaamine neilt nõudis.

Selgus, et emadel, kes olid oma imikust kõige ülevoolavamas vaimustuses, ilmnes aju võtmetähtsates piirkondades kõige suurem juurdekasv.

Marylandis tegutseva riikliku vaimse tervise instituudi uurijad skannisid kümme poissi ja üheksa tüdrukut sünnitanud 19 naise ajusid.

Kujutiste kõrvutamine piltidega, mis olid tehtud kaks kuni neli nädalat ja kolm kuni neli kuud pärast sünnitust, näitasid, et mitmes ajupiirkonnas oli hallaine maht vähesel, kuid olulisel määral kasvanud.

Täiskasvanud inimestel aju hallaine struktuur ilma märkimisväärselt mahuka õppetöö, ajuvigastuse, haiguse või olulise keskkonnamuutuseta reeglina paari kuu vältel ei muutu.

Uurimuse autorid oletavad, et ajurakkude juurdekasvu põhjustasid kasvanud hormoonitasemed ja vajadus saada hakkama imiku kasvatamisest tulenevate väljakutsetega.

Mõjutatud ajupiirkonnad on seotud motivatsiooni (hüpotalamus), tasu ja emotsioonide töötlemise (mandelkeha), tajude (kiirusagar) ning arutlemise ja hinnangute andmisega (prefrontaalne ajukoor).

Motivatsioon imiku eest hoolitseda, nagu ka muud emadusele iseloomulikud jooned võivad endast kujutada vähem instinktiivseid reaktsioone ja rohkem aktiivse ajukasvu tulemust, oletavad neuroloogiadoktorid Craig Kinsley ja Elizabeth Meyer.

Emadel, kes kõige innukamalt hindasid oma imikuid erilisteks, kauniteks, täiuslikeks, ideaalseteks jne, kasvas aju emaliku motivatsiooni, tasu ja emotsioonide reguleerimisega seotud võtmepiirkondades suuremaks tõenäolisemalt kui oma lapsest vähem pahviks löödud emadel.

Ehkki taoliseid esialgseid andmeid on vaja suuremate ja esinduslikumate valimitega korrata, tõstatavad need intrigeerivaid küsimusi ema ja lapse suhte teemal, osutas aruanne. Tulemused avaldati ajakirjas Behavioural Neuroscience.

Jälgi Forte teadusuudiseid ka Twitteris!