Elu jäljed Marsil on eksitavad

 (12)
Elu jäljed Marsil on eksitavad
Foto: Wikipedia, vabakasutuseks

Teadlased jõudsid üheteistkümne Marsilt pärineva meteoriiditüki analüüsil järeldusele, et neist kümnes leidub keeruka struktuuriga magma tahkumisel moodustunud kristallidesse kapseldunud süsivesinikühendeid.

Asjaolu viitab, et ka varem leitud Marsilt pärinevad süsinikühendid ei tekkinud tõenäoliselt bioloogiliste protsesside tagajärjel, vahendavad ERR teadusuudised.

Maal leiduv elu põhineb orgaanilistel molekulidel. Seetõttu leidsid maavälist elu otsivad teadlased uut julgustust, kui avastati, et paljudes Marsilt pärinenud meteoriitides leidub pikki süsinikühenditest koosnevaid kette.

Kümneid aastaid kestnud debati käigus oletati, et need võisid tekkida Marsil elada võinud organismide elutegevuse tagajärjel.

Kuusteist aastat tagasi julges NASA isegi välja tulla teatega, et ALH 84001-ks nimetatud meteoriidis leidub fossiliseerunud baktereid. Kaheldava väärtusega avastus äratas isegi toonase Ameerika Ühendriikide presidendi Bill Clintoni tähelepanu.

Bioloogilise päritoluga süsiniku hüpoteesi suhtes pessimistlikumalt häälestunud teadlased jäid siiski arvamusele, et ühendid moodustusid kaugemas minevikus tunduvalt aktiivsema planeedi geoloogiliste protsesside käigus.

Meteoriitides leitud polütsüklilised aromaatsed süsinikühendid (PAH) sisaldasid aga redutseerunud süsinikku. Looduslike anorgaaniliste protsesside käigus redutseerub süsinik võrreldes selle oksüdeerumisega ülimalt harva. Seega ei saanud selle päritolu suhtes midagi kindlat öelda. Oli selge, et Marsi meteoriitides leidub süsinikühendeid, ent nende täpset paiknemist teiste mineraalikristallide suhtes ei suudetud määrata.

Washingtoni ülikoolis töötav Andrew Steele otsustas koos kolleegidega selleks meteoriidid üliõhukesteks viiludeks lõigata. Seejärel võtsid nad appi spektromeetria poolt pakutavad võimalused.

Kübemetele laserivalgust suunates kiirgavad nendes leiduvad keemilised ühendid vastavalt oma koostisele veidi erineva lainepikkusega valgust. Igal ühendil on oma unikaalne "sõrmejälg". Töörühm leidis, et meteoriitides leiduvad PAHid olid alati segamini raua-, titaani- ja alumiiniumioksiididega. Asjaolu viitab, et need koosnevad vulkaanilise päritoluga kivimitest.

Tõenäosus, et süsinikühendid pärinesid orgaanilisest allikast, on äärmiselt väike. Tahkuva magma hulka sattumiseks oleks need pidanud esmalt vahevööse sattuma. See on aga võimatu, kuna Marsil tektoonilised protsessid pole sellised nagu Maal kunagi aset leidnud.

Lisaks ulatub süsinikühendite temperatuur nende moodustumise hetkel 1300-1400 °C-ni, mis on ükskõik millisele elusolendile ellu jäämiseks kaugelt liiga kõrge.

Loe rohkem põnevaid lugusid ERR teadusuudistest.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!