Värske uurimuse kohaselt arenes elu vähemalt 200 miljonit aastat enne seda, kui atmosfääri hakkas kogunema hapnik, vahendab Daily Telegraph.

Tol geoloogilisel perioodil — ürgaegkonnas — oli meie koduplaneet mattunud metaanist, ammoniaagist ja muudest toksilistest gaasidest koosnevasse mürgisesse sudusse.

Praegu valitsevad sarnased tingimused Saturni kuul Titaanil. Elu sellisel kujul, nagu me seda täna tunneme, ei oleks ürgsel Maal püsima jääda suutnud.

Uue uuringu raames analüüsiti muu hulgas iidseid merepõhja-kivistisi Lõuna-Aafrikast, mille vanus ulatub kahe kuni kolme miljardi aastani.

USA-s New Jersey osariigis New Brunswickis tegutseva Rutgersi ülikooli teadlased leidsid keemilisi tõendeid lämmastikutsüklitest, mis võisid aset leida ilma vaba hapniku osaluseta.

Lämmastikutsüklid seonduvad protsessidega, mille kaudu elusorganismid keeruliste orgaaniliste molekulide konstrueerimiseks lämmastikku omandavad ja pruugivad. Asitõendid lämmastikutsüklite toimumisest on elu iselaadseks “sõrmejäljeks”.

Uurijad Linda Godfrey ja Paul Falkowski järeldasid, et organismid, mis tekitasid fotosünteesi kõrvalproduktina hapnikku, pidid olema hakanud arenema umbes 2,5 miljardit aastat tagasi.

Atmosfääri rikastama ei hakanud hapnik enne kui vähemalt 200 miljonit aastat hiljem.

“Lämmastik on suhteliselt inertne molekul ning selle eluiga atmosfääris ulatub umbes miljardi aastani. Hapnik on, vastupidi, väga reaktiivne ning seda tuleb fotosünteesi käigus pidevalt juurde toota,” kirjutavad teadlased ajakirjas Nature Geoscience.

„On ebatõenäoline, et planeedi ajaloo esimese kahe miljardi aasta jooksul leidus seda gaasi atmosfääris rohkem kui kaduvväikestes kogustes, kuid ajahetk, mil hapnikku tootev fotosüntees Maal esmakordselt ilmnes, pole täie kindlusega teada.”