Elevantkalade silmis peituvad fotoonilised kristallid

Selgroogsete jaoks kujutab parima vaatevälja saavutamine alati kompromissi. Silmas leidub kahte tüüpi valgustundlikke rakke – kolvikesi ja kepikesi. Esimesed vastutavad eredas valguses värvuste ja peente detailide nägemise eest, mil teised võtavad nende rolli hämaruses üle, värvi ja detailide kadumise hinnaga.

Sõltuvalt liigilistest eripäradest leidub neid silmas muutuvas suhtes. Nii leidub näiteks kasside silmis öösel paremini nägemiseks rohkem kepikesi, muidugi on ka elevantkala, vahendab ERR Teadus.

Suurepärast elektromagnettaju omava Aafrika jõgede mudastes vetes elutseva kala kolvikeste ja kepikeste paigutus näib esmapilgul olevat arenenud maksimaalselt halva nägemistaju kindlustamiseks. Seda nii päeval kui öösel.

Kolvikesed paiknevad võrkkesta pinnal karikakujuliste struktuuride põhjas, mis vähendab tunduvalt vaatevälja detailsust. Kehvemate valgustingimuste jaoks mõeldud kepikesed on peidetud karika seinte alla. Tõenäosus, et need footoneid registreeriksid, langeb pea olematuseni. Ent tegu ei ole siiski evolutsiooni tupikteega.

Andres Reichenbach Leipzig'i ülikoolist leidis koos kolleegidega, et tegelikult on säärane disain mudases vees üks parimatest lahendustest.

Loe edasi ERR Teadusest!