Elektromagnetism leevendab depressiooni

 (17)
Kosmeetika, meik, meikimine, ilu, välimus
Foto on illustreerivFoto: Vallo Kruuser

Pane elektromagnetiline kiiver pähe ja su vaade elule värvub kohe rõõmsamaks. Uudne ravivorm annab uue elu allasurutud ajurakkudele ning nii võivad abi saada miljonid depressiooni all kannatajaid.

Miljonid positiivse laenguga naatriumioonid tulvavad närvirakku läbi rakumembraanis asuva ioonkanali, mis on justkui tiba­tilluke värav. Tugev ioonivoog avab ka kõrvaloleva värava ning rakku tulvab veel rohkem ioone. Seejärel avaneb uus värav ja siis veel üks. Elektriimpulss levib mööda närviraku pikka jätket, mida nimetatakse aksoniks, kuni jõuab selle tippu. Seal vabanevad rakus iooni­voo toimel signaal- ehk ülekandeained. Need seonduvad järgmise närvi­raku vastuvõtjajätke ehk dendriidiga, kus avaneb samamoodi väravake ja järgmises rakus algab ahelreaktsiooni järgmine etapp. Nii jookseb elektriimpulss läbi su aju närvirakult närvirakule ja sa tunned, kuidas rõõmu- ja heaolutunne levib justkui üle kogu su keha.

Selline on asjade tavaline käik, kuid kõigil ei tööta aju paraku niimoodi, nagu peaks. Kui see ülekandesüsteem tasakaalust välja läheb, võib mõnikord olla tulemuseks depressioon. Ligikaudu 350 miljonit inimest üle maailma kannatab selle haiguse all, millega kaasneb energia ja elurõõmu kadumine. Palju­del vaevustega kimpus olevatest patsientidest võivad teraapia või ravimid aju rõõmumehhanismid taas tööle aidata, aga teised ei reageeri traditsioonilistele ravi­võtetele. Neile, keda varem ei olnud võimalik ravida, annab nüüd uut lootust üks uus ravivorm: elektromagnetiline.

Seotud lood:

Depressiooni tekkepõhjuste üle on teadlased aastakümneid pead murdnud. 1960ndail jõuti selle nähtuse ühe esimese teadusliku seletuseni. Siis käidi välja mõte, et depressiooni peamine põhjus on teatud signaalainete – eriti serotoniini – puudus ajus. See teooria tõi lihtsa lahenduse: suurendades närvirakkudele kätte­ saadava serotoniini hulka, saab depressiooni leevendada.

Varsti pärast seda ilmus turule uus rühm ravimeid, nn SSRI rühma preparaadid (selek­tiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid). Need pidurdavad mehhanismi, mis tavaliselt eemaldab serotoniini aju sünapsidest ehk närvirakkudevahelistest ühendustest. See tähendab, et signaalainete hulk, mis sünapside kaudu rakkudes reaktsioone vallandavad, ei kahane. Koos mitme sarnase ainega on SSRI rühma preparaatidest saanud läänemaailma eelistatumad ravi­mid.

Ometi valitseb nende suhtes ka suur skepsis. Ühest küljest on neil omajagu kõrval­mõjusid, nagu iiveldus, unehäired, vähene­nud sugutung ja impotentsus, teisalt on olnud kahtlusi, et SSRI rühma ravimid ei leevenda depressiooni paremini kui toimeaineta platseebo. Et jõuda tõele SSRI rühma preparaatide kohta lähemale, tegi rahvus­vaheline teadlaste töörühm 2018. aastal suure analüüsi kõigist katseist, milles nende ainete mõju depressioonile uuritud on. Meta­analüüsi tulemused rääkisid selget keelt: SSRI rühma preparaadid on küll paremad kui platseebo, aga samas ei ole need siiski sugugi nii tõhusad, kui osa teadlasi on väitnud.

Loe uudse depressiooniravi kohta lähemalt septembrikuu Imelisest Teadusest!