Ekspertidel paluti valida kolme variandi seast arvamus, kas käimasolev majanduspoliitiline episood suundub paremuse või halvemuse poole või jääb kõik endiseks. Aastatel 1996 kuni 2003 jõudis uurijani kokku 82 361 säärastarvamust. Kuna endast targemate usaldamine on inimlik ja otstarbekas ning tarbime ekspertarvamusi igapäevaselt, võiks Tetlock’i uuringust oodata palgatööna ennustajate kvaliteedile kinnitust. Erialase inforikkuse abil maailmas eksisteerivat juhuslikkust ja müra valitsevate arvamusliidrite tulemuse kõrvale asetage aga kõrvutamiseks mõtteline stsenaarium, lisas Kristjan Port saates Portaal.

Viimases annate näiteks ahvi kätte noole ja püüate teda juhendada seda viskama seinale kinnitatud kolme vastusevariandi suunas. Tehke seda 82 361 korral ja saate sõltuvalt vaatenurgast, kas juhuslikkusega või ahvitarkusega saavutatud tulemuse. Keda nüüd huvitab, kui hästi läks 280 eksperdil, siis nende tulemus osutus ahvinäitega võrreldes märkimisväärselt kehvemaks. Teisisõnu, kui vaatate hommikul uudiseid, tasuks sündmuste arengu ennustamiseks valida juhuslikult üks kolmest erinevast võimalusest. Juba siis tajuksite maailma adekvaatsemalt, kui kuulaksite palgatööd tegevate ekspertide arvamusi.

Olgu kohe öeldud, et see uuring ei püüa siiski eksperte maha teha. See lihtsalt osutab probleemidele, mis on seotud otsustamisega suure ja pidevalt kasvava hulga erialase informatsiooni tingimustes. Vastu kõigile ootustele ei pea lõpptulemus juurdehangitava info abil sugugi paremaks minema. Nüüd võiks arvata, et kirjeldatud näite eesmärk oli ventileerida kuhjuvate andmekogude ja inforevolutsiooni teemal üldisemalt.

See mõte on loomulikul taustal olemas, aga tegelik eesmärk oli hoopiski seotud osutamaks lähiajaloost silmapaistvale ekspertide arvamusele, kes omistasid pärast pikki ootuseid sel kevadel börsile läinud inforuumi lemmiku aktsiapaki koguväärtuseks 100 miljardit dollarit. Facebooki väärtus oli sellel tasemel vaid paar minutit ja hakkas seejärel langema. Langus on kestnud tänase päevani. Miljonite rahapaigutajate jätkuvale sisemisele võitlusele ei aidanud kaasa varajastele investoritele 16. augustil avanenud õigus panna osa oma aktsiaid müüki.

Kes mäletab, siis üheks kuumaks esimeseks investoriks ja oma isiku kaudu facebooki majandusliku edu usutavusele eksperdi kaalu lisanud Peter Thiel paiskas müüki enamuse temale kuulunud aktsiatest. Zuckerbergiga ühikatuba jaganud ning ühena viiest firma asutamise eest seisnud isikust Dustin Moskovitz paiskas samuti müüki korraliku pataka aktsiaid. Facebooki väärtus langes meeste eeskujul kohe trepiastme võrra alla poole. Tänaseks on suhtlusvõrgutiku väärtusest kadunud pool.

Asjaolu, millega keegi polnud kindlasti arvestanud. Vaadake vaid, millisest saabuvast pillerkaarest kõnelesid varakevadised facebooki käsitlevad tehnoloogiauudiste pealkirjad. Järgmine kuupäev, mida tasub huviga oodata, on oktoobri keskel, kui müüki lubatakse veerand miljardit aktsiat. Samuti 14. novembril, kui kahurisse pannakse koguni 1.2 miljardit sinise logoga väärtpaberit. Need päevad saavad olema huvitavad ka seetõttu, et keegi peab need aktsiad ju endale tahtma. Kõik sõltub hinnast.

Ilmselt siis madalast hinnast. 26 aastast Mark Zuckerbergi ei tasu kadestada, sest tema käes on 57% aktsiatest, tänu millele lasub mehel ka suurim otsustusõigus firma tegevuse suunamisel. Kas alanud tarkuseaasta muudab inimkonna suhtumist sotsiaalvõrgustikku? Seda võiksid ise enda käest küsida ja huvitav, mida arvavad eksperdid?