Tarkuse olemust hõlmav uurimus näitab, et tarkusel on omadusi, mis eristavad seda teistest sarnastest loomujoontest nagu arukus ja vaimsus, vahendab LiveScience.

„Tarkusel on mitu laiahaardelisemat definitsiooni, kuid mitte ühtegi määratlust, mis hõlmaks üheselt tarkuse kõiki olulisi tahke,” selgitab San Diego California ülikooli psühhiaatria- ja neuroloogiaprofessor Dilip V. Jeste, kes uurimuses osales.

„Arukusel ja vaimsusel on tarkusega sarnaseid omadusi, kuid need ei kujuta endast sama asja,” selgitab Jeste. „Inimene võib olla arukas, aga tal ei pruugi olla praktilisi teadmisi. Sarnaselt tarkusega seostatakse ka vaimsust kõrge eaga, ent enamik uurijaid kaldub tarkuse määratluses kasutama ilmalikke, mitte spirituaalseid termineid.”

Suurem osa eksperte on nõus, et tarkust võib iseloomustada järgmiselt.

· Tarkus on inimesele ainuomane.
· Tarkus kujutab endast kogemustest kannustatud kõrget kognitiivset ja emotsionaalset arengut.
· Tarkus on isikuomadus, ehkki harvaesinev.
· Tarkus on õpitav, kasvab koos vanusega ja seda saab mõõta.
· Ravimitega tarkust tõenäoliselt võimendada ei saa.

Uurimuses osalenud eksperdid andsid kuuele tarkuse, arukuse ja vaimsuse kohta käivale mõtteavaldusele — näiteks „see kontseptsioon on kohaldatav inimolenditele“ — hindeid skaalal ühest (kindlasti mitte) üheksani (kindlasti jah).

Seejärel paluti ekspertidel hinnata 47 komponendi, nagu altruism, praktilised toimetulekuoskused, naljasoon, realism, andestamisvalmidus ja eneseväärikus, tähtsust tarkuse, arukuse ja vaimsuse kontseptsioonide juures.

„Üksainus teadustöö ei saa muidugi täielikult ja lõplikult tarkust määratleda,” ütleb Jeste. „Meie uurimuse väärtus seisneb selles, et tuvastasime ekspertide seas märkimisväärse üksmeele selles osas, et tarkus tõepoolest on terve hulga iseloomulike omadustega eraldiseisev olem.”

Töö tulemused avaldati ajakirja Gerontologist juunikuu veebinumbris.