Fortel avanes täna harukordne võimalus põigata sisse ülikooli laborisse, kuhu jõuavad molekulaarimmunoloogia dotsent Sirje Rüütel Boudinot eestvedamisel võetavad vereproovid ja kus analüüside põhjal tehakse kindlaks inimeste immuunsust COVID-19 vastu.

Sirje Rüütel Boudinot räägib, et laboris on olemas vajalik aparatuur ja USAst hangitud valgud selleks, et uurida koroonaviiruse vastaste antikehade olemasolu. Tema teadusrühm on esitanud endale küsimuse, kas see viirus võib tulla tagasi järgmisel aastal, või käib ta meil näiteks veel kolm aastat. Just antikehade olemasolu annab võimaluse teha prognoose selle konkreetse viiruse osas.

Põnevad uuringud toimusid siin laborid juba aastaid enne, kui uus koroonaviirus endast teada andis. Sirje Rüütel Boudinot ise on uuringud näiteks meie organismis olevaid valuretseptoreid, mis kipuvad tihtipeale andma ajule valusignaale ka siis, kui valu põhjus ammu kadunud on.

Hiljuti avastas tema uurimisgrupp, et need retseptorid, mida on seni närvivaluga seotud, on rohkelt veres leiduva leukotsüüdi- eosinofiili pinnal. Et seda retseptorit veel paremini uurida, tehti selle retseptori vastased monoklonaalsed antikehad. Antikehi on siin laboris uuritud üle kümne aasta.

Gripipandeemia kahel aastal tehti ulatuslik uuring, mis näitas, et veredoonorite hulgas oli esimese hooaja lõpuks 27% ja teise 76.% seropositiivseid. Ka doktoritöö oli Sirje Rüütel Boudinot'l antikehadest, ta kirjeldas esmakordselt kala antikeha genoomset struktuuri, mis on päris sarnane inimese omale.

Just nende seadmetega siin mõõdetakse patsientide verest äärmiselt täpsed kogused, et neid siis lahjendada ja neis lahjendustes antikehade esinemist kontrollima asuda. Ka kolme tilga vere andmine toimub just selle laua taga. See ELISA meetodil põhinev Covid19 antikehade määramise test, mis siin laboris valmis, on kaasatud Soomes asuva Labquality hindamise süsteemi.

Huvi koroonaviiruse vastaste antikehade testimise vastu on suur ja viimastel päevadel on soovinud ka raviasutuste töötajad testis osaleda - niivõrd hädavajalik on eesliini töötajatel kiiresti teada saada, kas nende organismil on tekkinud koroonahaiguse suhtes immuunsus.

Nagu näha, on laual katseklaaside, happepudelite ja pipettide vahel ruumi ka ühele lillele, mis vanas testnõus on endla kenad tugevad juured alla ajanud. Mis saab edasi aga verest? Spetsiaalsetele plaatidele on eelnevalt kinnitatud viiruse antigeenid. Vere seerumist tehakse füsioloogilise lahuse abll kuni 64 000 kordsed lahjendused. Öö jooksul toimub veres leidunate antikehade seondumine viiruse antigeeniga. Järgmisel päeval tehakse antikehi tuvastav värvusreaktsioon. Ja kui neid antikehasid on alates 8000 kordse lahjenduse juures oluliselt rohkem kui neid on negatiivses kontrollproovis , siis ongi inimesel piisav hulk antikehasid olemas. Vastava värvuse ütlevad ära need targad masinad siin:

Lõplik konkreetset inimest toimuv hindamine toimub aga juba selles arvutis olevates programmides, graafikutes ja tabelites.

Hetkeseisuga on plaanis tehnikaülikoolis testida 500 vabatahtlikku. Kui rahalisi vahendeid juurde leitakse, siis kasvab selle võrra ka testitavate hulk.

Haigusesse nakatumise vältimiseks on teadlasel aga üks soovitus, mis seni avalikkuses kahe silma vahele jäetud: meil on paljudes ühiskasutatavates ruumides välja desopudelid - peale desoaine võtmist võiks ka pumba nupu ära puhastada. Sellel vajutatakse ju puhastamata käega.