Uuring hõlmas 195 riiki, sealhulgas Eestit ning selle tarvis uuriti terviseandmeid 1990. aastast kuni 2016. aastani. Analüüsiti 15-95-aastaste inimeste infot ning selgus, et kõiksugu alkoholitarbimine mõjutab haigestumisjuhtusid üpris märgatavalt.

Kui mitte alkoholi tarbivatest inimestest haigestub südamehaigustesse umbes 914 inimest 100 000st, siis alkoholitarbijate puhul kasvab see arv hüppeliselt: inimestest, kes joovad ühe alkohoolse joogi päevas, haigestub 100 000 kohta neli enam, kahe joogi puhul haigestub enam 63 inimest ja viie joogi puhul haigestub 100 000st juba lausa 338 inimest rohkem.

Üks uurimuse autoritest, professor Sonia Saxena kommenteeris uuringutulemusi BBCle: "Üks alkohoolne jook päevas toob küll saja tuhande inimese kohta väikese riskierinevuse, kuid võrreldes seda arvu näiteks Ühendkuningriigi kogurahvastikuga, on tegemist väga suure hulga inimestega. Lisaks on probleem see, et valdav osa inimesi ei piirdu päevas ühe alkohoolse joogiga," ütles ta.

Uurimisrühma juht Max Griswold lisas: "Varasemad uuringud on näidanud, et teatud juhtudel võib alkohol inimestele hästi mõjuda, kuid me leidsime, et terviseriskid süvenevad, olenemata, millist tüüpi alkoholi tarbida," viitas Griswold punase veini joomisega seotud müüdile. "Kuigi päevas ühe alkohoolse joogi joomisega seotud terviserisk on väike, tõuseb see hüppeliselt, kui inimesed joovad rohkem kui ühe joogi," lisas teadlane.

Uurimusega mitteseotud Cambridge Ülikooli professor David Spiegelhalter, kes keskendub inimestele arusaamisele riski tähendusest ütles oma kommenteeris BBCle, et selliste tulemuste tõlgendamise suhtes tuleb ettevaatlik olla: "Arvestades, et alkoholi tarbimisega on seotud mõnutunne, ei tundu alkoholitarbimise ebaturvalisus piisav argument, et alkoholitarbimine ära keelata," ütles professor. "Autoga sõitmine ei ole samuti ohutu, kuid riik ei ütle, et autoga ei tohiks sõita. Tegelikult mõtlema hakates ei ole elamine üldse ohutu, kuid ka elamist ei soovi keegi ära keelata," ironiseeris professor.