Egiptuse pühamute rajajad võtsid mõõtu taevast

 (17)
Egiptuse pühamute rajajad võtsid mõõtu taevast
Reuters/Scanpix

Vana-Egiptuse templid olid astronoomiliste sündmuste järgi nii täpselt joondatud, et rahvas sättis nende järgi paika poliitilisi, majanduslikke ja usulisi kalendreid, järeldub uurimusest, mis analüüsis 650 templit, millest mõnede vanus ulatub aastasse 3000 eKr.

Näiteks langes uus aasta kokku hetkega, mil Päike hakkas talvisel pööripäeval sisse paistma Karnaki templi kesksesse pühamusse paigas, kus tänapäeval asub Luxori linn, kinnitab Hispaanias Tenerifel tegutseva Kanaari saarte astrofüüsika instituudi arheo-astronoom Juan Belmonte.

Hieroglüüfid templimüüridel on vihjanud astronoomiliste põhimõtete rakendamisele templite arhitektuuris. Kujutatud on näiteks “nööri venitamise” tseremooniaid, mille käigus vaarao märkis templi asukoha nööriga. Tõendeid joonistel kujutatu kohta on seni siiski nappinud, vahendab NewScientist.

Belmonte koos Kairo observatooriumi teaduri Mosalam Shaltoutiga näitas aga ajakirjas Advances in Space Research avaldatud teadustöös, et kõik templid on joondatud mingisuguse astronoomiliselt tähtsa sündmuse järgi nagu suvised ja talvised pööripäevad või eredaima taevatähe Siiriuse tõus.

“Keegi pidi Päikese, tähtede või Kuu olulise positsiooni ajal minema tulevase templi asupaika — nagu meie — ja märkima maha templi telje planeeritud asendi,” selgitab Belmonte. “Kõige olulisemate templite puhul võis seda tõepoolest teha vaarao ise, nagu templijoonistel kujutatud.”