Egiptus laseb hiinlastel endale uue pealinna ehitada - kõrbes ju ruumi küll

 (20)

Egiptuse hunta otsib praegu sõpru ja liitlasi, paraku üha enam Hiina ja Venemaa poole kiigates. Vladimir Putin sai äsja loa korraldada Egiptuse territooriumil Venemaa sõjaväeõppusi, Hiinale pakuti aga veel suurem preemia - ehitada uus pealinn Egiptuse riigile.

Kavad ehitada Egiptusele uus pealinn ilmusid eelmise aasta märtsis, viidates vajadusele vähendada Kairos esinevaid probleeme ülerahvastatuse, keskkonnasaaste ja eriti ka ülikõrgele kerkivate kinnisvarahindadega.

Sõjalise riigipöördega Egiptuses 2014. aastal võimule tulnud diktaator Abdul Fattah as-Sisi sõlmis nüüd kokkuleppe Hiina kontserniga CFLD (China Fortune Land Development Company), mis on valmis Egiptuse uue pealinna ehitusse investeerima 20 miljardit dollarit, juba enne seda oli ühe teise Hiina riigiettevõttega sõlmitud samalaadne kokkulepe 15 miljardi dollari investeerimiseks.

Selleks, et ehitusega tegelikult hoog sisse saada, oleks vaja leida 45 miljardit dollarit, ja kuigi Egiptus ongi hetkel üsna isoleeritud riik islamimaailmas, peaks Hiina raha sissevool tõestama investeeringute tasuvust. Uue pealinna esimene järk võiks valmida juba viie aastaga, nime sellele veel leitud ei ole, aga asuks ta praegusest pealinnast Kairost idas, selleks eraldatud kõrbealadel. Ja töödega uue linna platsil on juba alustatud.

Seotud lood:

700 ruutkilomeetrit pinda Kairost idas, mis uuele pealinnale ette nähtud, peaks kujunema valitsusvõimu keskmeks, pakuks elamispinda viiele miljonile inimesele, sinna rajataks tuhat mošeed, eliitelamurajoonid, tööstuspiirkonnad, 5000-kohaline konverentsikeskus ja maailma suurim park. Üks India firma planeerib sinna ka hiiglaslikku haiglat ja ülikooli, Saudi firma aga islami muuseumi.

Hunta vajab rahu?

Paraku meenutab Egiptuse uljas plaan pigem Myanmaris sealse sõjaväehunta ehitatud uut pealinna Naypyidaw, kuhu koliti võimuorganid 2005. aastal ilmselgelt just selleks, et senise pealinna võimukriitilisest meelsusest eraldust leida. Myanmari hunta seejärel ka kukkus ja nüüd on uus pealinn ikka veel üsnagi tühi kummituslinn tohutute vahemaadega oluliste objektide vahel.

Kairo on teatavasti olnud Egiptuse revolutsioonimeelsuse keskus juba enam kui viis aastat ja sõjaväehunta selle elanikke ei usalda. Islamiriigi oht on veel väike asi, võrreldes Kairost korduvalt kõlanud nõuetega demokraatlikult valitud võimu taastamiseks.

Egiptuse uus pealinn oleks küll pindalalt kümme korda väiksem kui Naypyidaw Myanmaris, ja Egiptuses ka nii suurt tähelepanu sõjaväeparaadide tarbeks megaalleede ehitamisele ei pühendata. Tegemist oleks ikkagi 21. sajandi stiilis modernse linnaga.

Aga ka varem on Kairole suure raha eest äärelinnu ehitatud, mis tagantjärgi end ära pole tasunud. Kõrbesse uue linna ehitamine toob kahtlematult kaasa enneolematult tõsiseid probleeme, kasvõi veevarustuse mõttes juba. Aga Egiptusel pole oma pillavate projektide taga ka sellist naftatulu kui näiteks Saudi Araabial. Niisiis, Hiina maksku, Hiina ehitagu...

Loe veel

Nimekiri pealinnadest, mis selleks otstarbeks varem tühjale kohale ehitatud, sisaldab vähemalt 26 linna. 20. ja 21. sajandil on valminud nendest näiteks:

  • New Delhi (alates 1912 India pealinn, ehitatud vana Delhi kõrvale, elanikke 250 000, äärelinnadega 22 miljonit)
  • Quezon City (oli Filipiinide pealinnaks 1948-1976, elanikke kolm miljonit)
  • Nouakchott (alates 1958 Mauritaania pealinn, elanikke miljon)
  • Brasília (alates 1960 Brasiilia pealinn, elanikke 2,5 miljonit)
  • Gaborone (alates 1964 Botswana pealinn, elanikke 232 000)
  • Islamabad (alates 1967 Pakistani pealinn, elanikke 1,9 miljonit)
  • Belmopan (alates 1970 Belize'i pealinn, elanikke 20 000)
  • Palikir (alates 1989 Mikroneesia pealinn, elanikke 4600)
  • Abuja (alates 1991 Nigeeria pealinn, elanikke 1,2; äärelinnadega kolm miljonit)
  • Putrajaya (Kuala Lumpurist viidi Malaisia võimuasutused 2002. aastal sinna üle, elanikke 88 300)
  • Naypyidaw (alates 2005 Myanmari pealinn, elanikke 924 000)
  • Ngerulmud (alates 2006 Palau pealinn, elanikke 400)