Eestit räsisid kunagi tsunamid ja maavärinad

 (18)
Looduse stiihiad pole olnud võõrad ka Eestimaal.
Looduse stiihiad pole olnud võõrad ka Eestimaal.Foto: RONALDO SCHEMIDT, AFP

Tartu Ülikoolis doktoritöö kaitsnud Kairi Põldsaar kinnitab, et maavärin magnituudiga 7 ja tsunamilained olid osa 450 miljoni aasta tagusest Eesti elust. Kõik see on geoloogia doktorile näha settekivimitest, vahendab ERR Novaator.

450–500 miljonit aastat tagasi liikus praegune Eesti ala Baltika ürgmandri koosseisus lõunapoolkeral ekvaatori lähistel. Baltikumi ja Skandinaavia alad koos Läänemerega olid kaetud madala sisemerega, kus toimus ka setete kuhjumine.

Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis neidsamu iidseid settekivimeid uurides jõudiski Põldsaar järeldusele, et siinset piirkonda on vähemalt ühel korral tabanud maavärin magnituudiga üle seitsme ja ilmselt ka varasemad seismilised sündmused.

Vähemalt korra vallandas maavärin ka hiidlaine ehk tsunami, mis omakorda põhjustas sügaval merepõhjas laiaulatusliku settelaviini.