Eestist saab lähiajal CERNi liige ja sellest võiks olla palju kasu

 (31)
Eestist saab lähiajal CERNi liige ja sellest võiks olla palju kasu
CERNi ilmselt tuntuim osa on Suur Hadronite Põrguti (LHC), mille abil otsitakse senitundmatuid osakesi.Foto: PIERRE ALBOUY, REUTERS

Euroopa Tuumauuringute Keskus ehk CERN on üks mainekamaid rahvusvahelisi teadusorganisatsioone. Varsti on ka Eesti suure tõenäosusega selle liige.

CERN on tuntud oma osakestefüüsika ja osakestekiirendite poolest. Näiteks on seal avastatud Higgsi boson, neutroonid ning igapäevaselt tegeletakse ka teiste algosakeste uurimisega. Osakestefüüsika vallas on Eesti teadlased ka seni CERNiga koostööd teinud, näiteks analüüsinud eksperimentide käigus kogutud andmeid.

Nüüd on aga lõpusirgele jõudnud CERNiga formaalse liitumise protsess, mis tähendaks, et Eesti teadlastel, tudengitel ja ettevõtetel võib lähitulevikus teadusasutusest palju kasu olla. "Kui me hästi majandame, võime sealt tagasi saada isegi mitu korda suurema raha, kui ise investeerime," selgitab CERNiga varasemalt elementaarosakeste vallas usinalt koostööd teinud ning protsessi Eesti poolt koordineeriv Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi asejuht Mario Kadastik.

Pidime liituma juba sel aastal

Kui esialgu lootis Kadastik, et Eesti liitumine saab poliitilisel tasandil tehtud praeguseks ajaks, siis hetkel arvab ta, et protsess võiks lõppeda järgmise aasta alguses, umbes märtsikuus. "Samas pead selle eest anda ma ei taha," tõdeb ta.

Seotud lood:

Ülemäära kaikaid keegi kodaratesse aga ei peaks loopima. Eelarve on liitumiseks juba ammu määratud ning poliitiliselt tundub tahe olemas olevat, seda väljendab kasvõi see, et CERNis on kohapeal käinud Jüri Ratas isiklikult, kes liitumisprotsessile ka omapoolset poolehoidu on avaldanud. Ka riigieelarve tasandil on raha liitumiseks juba sellest aastast saadik ette nähtud.

Võrreldes naaberriikidega oleme ka heas seisus. Leedu sai küll võrdlemisi hiljuti n-ö prooviliikmeks - see umbes kaheaastane periood tuleb ka Eestil läbi teha - kuid Läti on liitumisest veel kaugel. Soome on liige olnud juba aastaid.

Mitmekülgselt kasulik

Kasu võiks Eestil CERNist olla päris palju, kuid üllatavalt oleks suur osa sellest esialgu hoopis majanduslik, mitte niivõrd klassikalises mõistes teadusega seotud. Kadastik näitlikustab, et näiteks oleks võimalik teadusasutusse saata meie insenere, doktorante ja järeldoktoreid, kes seal spetsiifilisi teadmisi võiks ammutada ning siis kodumaale tulla ja neid ettevõtetes rakendama hakata. Just insenerid on kusjuures Euroopa Tuumauuringute Keskuse üks suurim vara ning neid on seal ka kordades rohkem kui teadlasi.

Kuid teadmiste vahendamine ja saamine ei oleks ainus koht, kus me suurele teadusasutusele oma teeneid saaks pakkuda ja ka ise seeläbi kasu saada. Samamoodi saaks näiteks CERNi hangetes osaleda Eesti ettevõtted, Kadastiku hinnangul on meil selline võimekus olemas eriti elektroonika vallas. "Ükski suur ettevõte ei hakka tegelema sellega, et toota kellelegi näiteks 12 trükkplaati. Meie oleme aga selliste väikesemahuliste eriprojektide ja prototüüpide valmistamises väga head. Õnneks CERNile polegi enamasti suuri mahtusid vaja," selgitab Kadastik.

Samuti on CERN-i esindajatele väidetavalt muljet avaldanud meie e-riigi teenused ja idufirmad. Kadastiku sõnul on asutuse poolt räägitud isegi sellest, et need teadlased ja insenerid, kes soovivad oma teadustööd või teadmisi reaalseteks ettevõteteks vormida, kuid kes ise pole Euroopast pärit, võiksid seda teha läbi Eesti e-residentsuse programmi ning Eestis iduettevõtete asutamise. See omakorda tooks meie riigieelarvesse veelgi raha.

Kogu majanduslik kasu võiks mõne aja pärast Kadastiku hinnangul aga muunduda ka n-ö klassikaliseks teaduseks. Seda ühest küljest sellest vaatest, et CERNiga liitumine võiks üldiselt populariseerida loodus- ja täppisteaduste õppimist, kuni selleni, et meie majandusmaastikul liitumise tagajärjel tekkivad ja arenevad ettevõtted leiaks sellistele inimestele ka päriselt rakendust.