Sellisele järeldusele jõudis Iisrael suurim haigla Chaim Sheba meditsiinikeskus oma hiljutise uuringu põhjal.

Uuringus osales 102 Chaim Sheba meditsiinikeskuse töötajat, kes olid mõlemad vaktsiinisüstid juba saanud, kirjutab The Jerusalem Post.

Tulemuste põhjal tekkis sajal vaktsineeritul teise süsti järgse nädala jooksul 6–20 korda enam antikehi kui neil, kes COVID-19 lihtsalt läbi põdenud. See tekitab lootust, et vaktsiinist tekkiv immuunsus on nii tugev, et SARS-CoV-2 viirus ei saa üldse edasi kanduda.

Ülejäänud kahel vaktsineeritul immuunsust ei tekkinud. Neist ühe puhul pole teada, miks; teise tervislik seisund oli liiga nõrk, et üritada süstile reaktsiooniks immuunsust looma hakata.

"Meie tulemused on sarnased Pfizeri eksperimendi omadega ja osutusid isegi oodatust paremaks," kinnitab kokkuvõtvalt Sheba nakkushaiguste epidemioloogia osakonna juht prof Gili Regev-Yochay.

Meditsiinikeskuse-uuring keskendus immunoglobuliin G ehk IgG-tüüpi antikehadele, mis on levinuim antikeha ning leitav veres ja teistes kehavedelikes.

Muud testid võivad tuvastada immunoglobuliin M-i (IgM), mis samuti veres ringleb, või A-d (IgA), mida leidub peamiselt hingamisteedes ja seedekulglas.

Eestis on Comirnaty vaktsiini (Pfizeri ja BioNTechi toote brändinimi Euroopas – L.J.) praeguse seisuga süstitud 21 985 meditsiinitöötajale, kellest enamik alles oma teist süsti ootavad.

Vaktsineerimise järel on COVID-19-sse haigestunud 14 eestimaalast.

Comirnaty tõhusus on hinnatud kõiki vanusegruppe arvestades ja nädal pärast teise süsti saamist keskmiselt 95 protsendile.

Sh vanusegrupis 16–55 on see 95,6%, 55aastastel või vanematel 93,7% ja 65aastastel või vanematel 94,7%.