Eestimaa rikkus: Põhja-Euroopa 130 hiidrahnust 120 asub siin!

 (13)
Rändrahn Käsmus kevadel jää kohal säramas
Rändrahn Käsmus kevadel jää kohal säramasFoto: Ilmar Saabas

Mitu miljonit ruutkilomeetrit hõlmaval Põhja-Euroopa jäätumisalal on kokku loetud ligikaudu 130 hiidrahnu, neist 120 asub ligi poolesaja tuhande ruutkilomeetri suuruses Eestis. Ligi veerandsada neist kivimürakaist on oma koha leidnud Lahemaa rahvuspargi umbes poolel tuhandel ruutkilomeetril.

Hiidrahn on rändrahn, mille pikem mõõde on vähemalt 10 meetrit või siis ümbermõõt üle 25 meetri. Eesti ja ka kogu Põhja-Euroopa jäätumisala suurim hiidrahn on Toodrikivi (ümbermõõt 54 m, kõrgus 11 m, maht umbes 1100 m3). Kuigi see hiidrahn lebab Nõva ranna lähedal umbes 11 meetri sügavuses vees, võib seda õigusega pidada maismaa hiidrahnude hulka kuuluvaks, sest madala veeseisuga (keskmisest üle 40 cm madalam) paistab selle ülaosa veepinnast välja. Saksamaa ainuke hiidrahn Buskami rahn (umbes 600 m3) ulatub üle veepinna vaid meetri jagu, kuid ikkagi peetakse teda Saksamaa suurimaks., kirjutab Eesti Loodus Lahemaa Rahvuspargi 40. sünnipäeva puhul.

Lahemaa on lahtede maa. Ent peaaegu sama õigustatult võiks Lahemaad nimetada ka kivihiidude maaks. Lahemaa kerkib kivirahnude hulga poolest kindlalt teiste seast esikohale, olgu siis Eestis, Euroopas või isegi kogu maailmas.

Mitte üksnes hiidrahnud, vaid ka sadadest suurematest ja tuhandetest väiksematest rändrahnudest kivikülvid mererannas ja metsa all kannavad endas kivihiidude maa kordumatut võlu ja eripära. Ligi 400 hektaril laiutav Käsmu kivikülv võiks samuti pälvida maailma suurima tiitli.

Seotud lood:

Kust nad on tulnud? Miks neid, eriti hiidrahne, just siin nii palju leidub? Muidugi ei ole nad ise tulnud: jääliustikud on nad siia toonud põhja poolt, Lõuna-Soomest või Soome lahe põhjast. Kuna enamik hiidrahne on rabakivist, siis on põhjust arvata, et need rahnud on lahti rebitud mingist seni tundmatust rabakivilaamast Soome lahe põhjas. Seda oletust toetab asjaolu, et Lahemaa kohal ei ole Soome lahe põhjarannikul ühtegi rabakivilaama.

Nüüd siis Lahemaa, selle kivihiidude maa suured ja vägevad:
1. Majakivi on suur nagu maja ja asub Juminda poolsaarel Virve küla lähedal rabamännikus.
2. Painuva rändrahn (Painuva kivi) paikneb Turbuneeme küla rannas. Temaga on seotud Kalevipoja-aineline legend: Osudin Odakivisse, paiskasin aga Painuvasse – nii kommenteerib vägimees oma ebaõnnestunud kiviviset.
3. Ojakivi (Oja suurkivi, Orjakivi, Sagadi kivi, Võsu rändrahn) asub Võsu aleviku lähedal riigimetsas.
4. Jaani-Mardi suurkivi (Sorrukivi, Sõrrukivi) asetseb otse Viinistu külas. Pärimuse järgi olla Kalevipoeg selle rahnu Soomest siia visanud.
5. Jaani-Tooma suurkivi Kasispea külas on üks Eesti tuntumaid hiidrahne. Teda on kujutanud baltisaksa geoloog Gregor von Helmersen üle 150 aasta vanusel (1882) joonistusel.
6. Tammispea suurkivid võib leida Tammispea küla lääneservalt Suurekivi talu nõmmemetsast. Kolmest kaks annavad ka hiidrahnu mõõdu välja. Ka neid kive on jäädvustanud Vene geoloogiakomitee esimene direktor Gregor Helmersen, kes propageeris Eesti mõisnike seas tähelepanuväärsete rändkivide kaitset, s.t. looduskaitset.
7. Kiviheinamaa kivi (ka Kiviheinamaa Kärga kivi) asub Vihasoo külas Nurme ja Männiku talu piiril segametsas.
8. Vahakivi (ka Palmse rändrahn, Palmse Vahakivi, Nõiakivi) on paljude nimede ja mitmete muistenditega seotud hiidrändkivi Palmses.
9. Tiirukivi (ka Tiiru kivi, Viinistu Tiirukivi, Painuva suurkivi) asub Viinistu küla lõunaserval.
10. Kakukivi (Saunakivi) asub Juminda poolsaarel Tapurla küla ürgse moega kuusemetsas. Kuju poolest meenutab ta tõesti kas leivapätsi või siis sauna.
11. Mustkivi (ka Must kivi) paikneb Viinistu kunstimuuseumi vastas mererannal. Pärimuse järgi olla kõik siinsed lapsed Mustkivi alt toodud, nii et see on üks Eesti paljudest titekividest. 12. Mardimiku kivi asub Loksa linna piiril Valgejõe kaldapealsel heinamaal.
13. Hara suurkivi on Hara külas umbes 0,6 km kaugusel Hara lahest ja Hara külalistemajast.
14. Tõugu saunakivi asub Tõugu külas Hansurahva talu tihedas segametsas hiiemäge meenutaval seljandikul.
15. Pikametsa suurkivi, mida on üsna raske leida, peidab end Parksi külas Pikametsa talu metsas.
16. Kaarnakivi (ka Pruudikivi, Armumiskivi), millega on seotud rohkesti legende ja armulugusid, asetseb Vainupea külas mererannal. Kaarnakivilt saab elustavat vett ja selle alt algavat maa-alusesse ilma viiv käik. Ka Kaarnakivi jaoks on akadeemik von Helmersenil jätkunud silma ja kätt.
17.–19. Savilo neeme kolm hiidrahnu (Savilo neeme hiidrahn, Mustkivi, Valgekivi) asuvad Lobi neemest ida poole jääva Savilo neeme taguses lahesopis. Peale nende on sealses suursuguses kivikülvis veel seitse suurt rahnu. Kõik nad on rabakivist.
21. Launiidu kivi (ka Laoniidu kivi) paikneb Viinistu küla põhjapiiril Maalahe lõunarannal.
22. Algaja kivi asub Juminda poolsaarel Leesi külas Kari (Kruusiaugu) talu maal Algaja soo piiril.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!

Kasutad reklaamiblokeerijat.

Sisu mugavamaks tarbimiseks
telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.

Kogupakett
1€ / kuus*
Sisaldab 11 Eesti tippväljaande tasulist sisu, vähem bännerreklaame, saad jagada kuni 4 kasutajaga.
* Esimene kuu 1 €, edasi 9,99 €
Reklaamivaba pakett
2,99€ / kuus
Saad lugeda tasuta sisu ilma bännerreklaamideta. Ei sisalda tasulise sisu lugemisõigust.
 
Lisan erandi. Vaata AdBlock juhist siit
ja AdBlock Plus juhist siit.
Mõistame, et käid meie juures uudiseid lugemas, mitte reklaame vaatamas. Reklaamidest sõltub meie sissetulek ja see võimaldab meil pakkuda sulle soodsalt head ajakirjandust.