Eestil on nüüd piisav kogus koroona läbipõdenute verd

 (11)
Doonorlus on paljudele inimestele justkui elustiiliks kujunenud. Verd loovutatakse ikka ja jälle.
Doonorlus on paljudele inimestele justkui elustiiliks kujunenud. Verd loovutatakse ikka ja jälle.Karli Saul

Eesti raviasutustel on nüüdseks kogunud piisavalt palju koroonahaiguse läbipõdenute vereplasmat, et asuda seda kasutama raskelt haigestunute raviks.

„Meie plasma varud on nüüdsest sellised, et me võiks hakata patsientidele seda üle kandma," ütles Fortele Tartu Ülikooli anestesioloogia ja intensiivravi dotsent, Tartu Ülikooli Kliinikumi anestesioloogia osakonna juhataja Juri Karjagin.

Karjagin märkis, et üks patsient oli isegi juba sõelal, aga tema haigus osutus olevat ikkagi piisavalt kerge kuluga ja ei täitnud seetõttu uuringu kriteeriume.

Koroonahaiguse läbipõdenute verd vajatakse, kuna nende organismis on tekkinud viirusevastased antikehad, mida on võimalik kasutada haigete raviks. Sel pühapäeval andis loa sellise vere kasutamiseks ravis ka USA terviseamet.

„Olukorras, kus COVID-19-le puudub otsene ravi ja vaktsiini alles arendatakse, võib haigusest tervenenud inimese vereplasma olla õlekõrreks patsiendile, kes põeb haigust raskelt," on Karjagin öelnud.

Antikehade mõju haige organismile on teada-tuntud - antikehad seostuvad rakkude pinnal oleva ACE2 retseptori ühenduskohaga ja ei võimalda viirusel rakku siseneda. Ent antikehad tekivad viirusega kokkupuutunu organismis teatud päevade jooksul ja seetõttu oleksid „võõrad" antikehad värskelt haigestunutele suureks abiks.

Seotud lood:

Tartu Ülikooli, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla arstid ja teadlased ootavad COVID-19 läbi põdenud inimesi endiselt vereplasmat loovutama. Ideaalis loodetakse leida kümneid doonoreid, kelle plasma hakkab täiendama praeguseks loovutatud kogust.

Doonoriks sobib 18-60-aastane terve inimene, kellel on sümptomitest möödas vähemalt 14 päeva ja kes ei kasuta ühtegi ravimit peale rasedusvastaste preparaatide.

„Seniste doonorite annetatud vereplasma ootab sügavkülmas oma aega. See säilib seal kaks aastat. Kui seda ei ole COVID-19 raviks vaja, kasutatakse see ära muude näidustuste korral, näiteks verejooksu ravis," rääkis Karjagin.

Vereplasmadoonorluse soovi korral palutakse pöörduda Tartu Ülikooli Kliinikumi dr Ain Kaare poole, kes annab selle kohta täpsemat teavet. Ühendust saab telefonil 5331 9562 või e-posti aadressil ain.kaare@kliinikum.ee.


Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!