Eesti vetest leiti 10 uut laevavrakki, tulevik tõotab uusi leide

 (6)
Eesti vetest leiti 10 uut laevavrakki, tulevik tõotab uusi leide
Allveelaeva M94 vrakkKujutis: Veeteede Amet

Veeteede Ameti uurimislaevad kaardistasid sel aastal üle 1200 ruutkilomeetri merd, järvi ja jõgesid. Seejuures leiti ka kümme uut laevavrakki.

Eesti mere ja sisevete navigatsioonikaartide koostamiseks tehtava mõõdistamise kiirus sõltub suuresti ilmaoludest ja vee sügavusest - mida sügavam on vesi, seda suurema ala saavad mõõdistuslaevad korraga katta.

Veeteede Ameti hüdrograafialaevad Jakob Prei, EVA-320, EVA-301 ja Kaja olid sel aastal peamiselt tegevuses Läänemerel, Hiiumaast ja Saaremaast lääne pool, kuid ka Väinamerel, Soome lahel Tallinna lähedal ja Riia lahel, ent jõuti ka Peipsi järvele ja Suurele Emajõele.

Veeteede Ameti hüdrograafiaosakonna juhataja Peeter Väling teatas, et sel aastal leiti mõõdistuste käigus kokku 10 uut vrakki. "Leitud vrakkidest ilmselt kõige põnevam oli Hiiumaa lähedal 1941. aasta juulis saksa torpeedoga põhja lastud Nõukogude allveelaev M94," rääkis Väling. Lisaks leiti vrakke Soome ja Riia lahest ning Hiiumaa lähedalt, need tunduvad olevat vanad lagunenud puulaevad.

Veeteede Ameti kommunikatsioonijuht Madle Puusepp selgitas, et Veeteede Amet tegeleb vaid vrakkide kaardistamisega, kuid uurima nemad laevasid põhjalikumalt ei hakka. Amet kannab laevad hüdrograafia infosüsteemi, milles on hetkel kokku 564 põhjaläinud laeva ning mille abiga arheoloogid ja Muinsuskaitseamet saavad endale huvi pakkuvaid sukeldumiskohtasid ja uurimisväärseid laevasid otsida. "Kõige huvitavamad või erilised vrakid, nendest anname aga kindlasti eraldi teada nii Muinsuskaitseametile, Meremuuseumile kui ka teistele koostööpartneritele ja nemad otsustavad siis iseseisvalt, kuidas nad neid uurida tahavad," ütles Puusepp.

Muinsuskaitseameti allveearheoloogia nõunik Krista Karro ütles, et keskkonnaohtlike vrakkide kaardistamise raames on Muinsuskaitseamet juba allveelaeva M94 vraki dokumenteerinud, kuid üldiselt on allveearheoloogia kallis ja ajakulukas tegevus, mistõttu uuritakse vrakke aeglaselt. "Meri on nendele laevavrakkidele kõige parem hoidla. Praegu ei oska me täpselt öelda, millal jõuame nende vrakkide dokumenteerimiseni, mis Veeteede Amet sel aastal avastas, kuid plaani võtame selle kindlasti," lubas Karro.

Praeguseks on Veeteede Amet ära mõõdistanud 23 900 ruutkilomeetrit ehk 66% Eesti merealadest ning 70% Peipsi järvest. Seega on veel terve hulk kaardistamata vett, kust leitud vrakkide kohta ilmselt veel ka tulevikus kuuleme. Hüdrograafide mõõdistuste alusel koostavad ameti kartograafid Eesti mere ja sisevete navigatsioonikaarte. Järgmisel aastal alustab Veeteede Amet hüdrograafiliste mõõdistustega taas kevadel.