Eesti on seni olnud väga edukas teaduse rahastamise kaasaja saades vahendeid ligikaudu 0,25% SKP-st samas, kui Eesti SKP piirdub ligikaudu 0,1%-ga EL-i SKP-st. Seni on Eesti kaasanud seitsmendast raamprogrammist 60,9 miljonit eurot.

Kokku on kavas toetada 8,1 miljardi euro eest projekte ja ideid, mis suurendavad Euroopa konkurentsivõimet ning käsitlevad valdkondi nagu inimeste tervis, keskkonnakaitse ning uute lahenduste leidmine linnastumise ja jäätmekäitlusega seonduvatele üha suurenevatele probleemidele.

„ELi rahastamisvahendite saamisel on konkurents kõrge ning see annab kindlustunde selles osas, et maksumaksjate raha läheb parimatele projektidele, millega lahendatakse meid kõiki puudutavaid probleeme”, ütles Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni volinik Máire Geoghegan-Quinn.

Täna teatavaks tehtud 8,1 miljardi euroga loodetakse kaasata täiendavad 6 miljardit eurot riigi ja erasektori teadusinvesteeringuid, hinnanguliselt luuakse seeläbi lühiajalises perspektiivis 210 000 uut töökohta ning saavutatakse 15 aasta jooksul täiendav majanduskasv 75 miljardi euro väärtuses.

„Kui Euroopa tahab 21. sajandil konkurentsis püsida, siis peame toetama teadust ja innovatsiooni, mis toovad majanduskasvu ning loovad uusi töökohti nii nüüd kui ka tulevikus“, jätkas volinik Máire Geoghegan-Quinn.

Rahalised vahendid, mis on kättesaadavad organisatsioonidele ja ettevõtetele kõigis ELi liikmesriikides ja partnerriikides, moodustavad lõviosa ELi 2013. aasta 10,8 miljardi suurusest teaduseelarvest. Neist konkursikutsetest anti teada vaid mõned päevad pärast seda, kui ELi juhid olid majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppes rõhutanud teadusuuringute ja innovatsiooni olulisust.