Eesti loodusteadlased on maailma mõjukaimate hulgas

 (31)
Urmas Kõljalg
Professor Urmas Kõljalg on üks maailma mainekaimate teadlaste nimekirja pääsenutest.Foto: Hendrik Osula

Täna avaldas ettevõte Clarivate Analytics enim viidatud teadlaste ülevaate, mille järgi on maailma 6000 mõjukaima teadlase seas seitse Tartu Ülikooli loodusteadlast. Kokku pääses edetabelisse üheksa Eesti teadlast.

Tartu Ülikooli teadus- ja arendustegevuse analüütik Kalmer Lauk selgitas, et Clarivate Analyticsi koostatavasse Web of Science’i andmebaasil põhinevasse enim viidatud teadlaste 2019. aasta ülevaatesse pääses viimase 11 aasta (2008–2018) 6000 mõjukaimat teadlast.

"Ülevaate koostajad lähtuvad teadlase mõjukuse määramisel sellest, kui palju kasutavad tema teadustöid teised teadlased, s.t kui palju tema töödele viidatakse. Mida sagedamini teised teadlased kellegi töid enda oma toetuseks kasutavad, aluseks võtavad või vaidlustavad, seda mõjukam see viidatav teadlane Clarivate’i analüüsi järgi on," rääkis Lauk. Tulemused ühtlustatakse ka valdkonniti, sest eri teadusvaldkondades on erisugused viitamistavad.

Maailma 6000 enim viidatud teadlase hulgas on maateaduse valdkonnas Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen ning taime- ja loomateaduse valdkonnas mükoloogia professor Urmas Kõljalg ja mükoriisauuringute juhtivteadur Leho Tedersoo. Neli Tartu Ülikooli teadlast on edetabelisse pääsenud mitmes valdkonnas, nii taime- ja loomateaduses kui ka keskkonnateaduses ja ökoloogias – need on taimeökoloogia professor Martin Zobel, taimeökoloogia vanemteadur Mari Moora, elurikkuse informaatika vanemteadur Kessy Abarenkov ning mükoloogia teadur Mohammad Bahram.

Seotud lood:

Seitsme Tartu Ülikooli teadlase kõrval jõudis nimekirja ka Eesti Maaülikooli (EMÜ) teadlane Ülo Niinemets ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) teadlane Anne Kahru.

Füüsika instituudi keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen rõhutas edetabelist rääkides koostöö tähtsust. "Kõige otsesemalt mõjutab selline tunnustus taotluste kirjutamist, samuti mõjub see positiivselt teadlase CV-s," ütles ta, kuid lisas, et vähemalt loodusteadustes on tänapäeval rahvusvaheline koostöö ainuke viis edu saavutada. "Seda peab tegema võimalikult paljude uurimisrühmadega, et vahetada ideid, metoodikat, seadmeid ja inimesi. Selline koostöö peab asendama konkurentsi," sõnas Junninen.

Eesti teaduse kõrget taset näitab endiselt ka see, et oleme enamiku lähiriikidega võrreldes palju paremal kohal – Lätist ei ole loetelus ühtegi teadlast, Leedust on neid kaks, Venemaalt üheksa ja Poolast kuus teadlast. Meist ettepoole jääb Soome 21 teadlasega.

Clarivate Analyticsi metoodika alusel analüüsitakse teadlaste mõjukust 21 valdkonnas. Edetabeli koostamiseks võetakse ruutjuur nende teadlaste koguarvust, kes moodustavad igas valdkonnas enim viidatud teadlaste 1%. Võrreldes möödunud aastaga ei arvestanud Clarivate Analytics tänavu teadlaste reastamisel enam kõiki enim viidatud publikatsioonide 1% hulka jõudnud väljaandeid. Sel aastal läksid arvesse ainult need publikatsioonid, mille autorid esindasid kuni 30 institutsiooni.

Seepärast jäid uuendatud metoodika alusel loetelust välja mitmed mõjukad Eesti, sh Tartu Ülikooli füüsika-, kosmoseteaduste ja geneetikateadlased, kes töötavad suuri eksperimente korraldavates rahvusvahelistes meeskondades.

Lauk rõhutab veel, et selle metoodika järgi tehakse pingeridasid ainult loodus- ja sotsiaalteadustes. "Siin pole arvesse võetud humanitaarteadusi, sest humanitaarteaduste viitamistavad on teistsugused ning mõjukate teadlaste ja publikatsioonide tuvastamine on keerulisem," ütles Lauk.