Ministeeriumil on valminud eraldi strateegia kosmosepoliitika tarvis, mille keskmes Eesti kosmoseprogramm. Hetkel on Eesti liitumas Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA), mis võtab aega umbes umbes viis aastat - selle vältel maksab riik ESA'le umbes kuus miljonit eurot, millest 97% ulatuses annab see Eesti ettevõtetele ja teadusarenduskeskustele tellimusi, vahendab ERR Teadus.

„Tegu on hea projektiga, kuna see on uks Eestist välja, nii ettevõtetele, kui ka teadlastele ja ülikoolidele,“ arvas Kristiina Kitsik.

Kosmosetehnoloogiate valdkonnas tegutsemises ei ole eestlaste jaoks midagi uut. „Siiski, kui hakata rääkima Eesti kosmosepoliitikast või kosmoseprogrammist, siis hakkavad inimesed itsitama. /.../ Tegelikult varieerub kosmosevaldkond tehnoloogiast kuni positsioneerimisteenusteni. Need ei ole eesti inseneridele ega ettevõtetele võõrad,“ märkis peaspetsialist.

Nii testis üks programmis osalev ettevõte Myoton paraboollennul hiljuti lihastoonuse mõõtmiseks vajalikku seadeldist, kontrollimaks selle toimimist kaaluta olekus - katsetused olid edukad.

Kitsiku sõnul piirab hetkel eesti ettevõtete tegevust valdkonnas pigem teadmatus.