Eesti firma arendab täiustatud tuulegeneraatorit
Goliath Windi eesmärgiks on arendada välja seniste lahendustega võrreldes odavam, samas töökindel ja efektiivne tuuleturbiini generaator, mis võimaldaks tuuleenergia hinda alandada kuni viiendiku võrra.
„Enamik tavapäraseid tuuleturbiine sisaldab hammasratas-ülekandeid, mis on paraku konstruktsiooni nõrgim lüli. Otseülekandega tuuleturbiinid oleksid aga väga massiivsed ning materjalimahukad,” selgitab Goliath Wind OÜ juhatuse liige Margus Dintšenko.
Firma teise juhatuse liikme Lars Machi selgitust mööda on viimastel aastatel kasvanud tuuleturbiinide generaatorite võimsus, mis omakorda on kaasa toonud generaatori mõõtmete ja kaalu kasvu. Samas jääb probleemseks kohaks generaatori käigukast, mille ekspluatatsioonikulud tõstavad ka tuuleenergia hinda. „Usun, et tulevik on käigukastita tuulegeneraatori päralt,” sõnab Mach.
Uudse generaatori paigaldamisel tuleb lahendada nii selle ehituse kui ka transpordiga seotud probleemid. Näiteks ühe konkureeriva tootja loodud kuuemegavatise käigukastita tuuleturbiini generaator kujutab endast 12-meetrise läbimõõduga massiivset ratast. Koos korpuse ja tiivikuga tuuleturbiini pea kaalub 508 tonni. Sellise turbiini generaatori ühes tükis püstituskohta toimetamine ja paigaldamine tekitaks tõsiseid probleeme. Seepärast on Goliath Wind OÜ plaanitav generaator ca 2,5 korda kergem ning transporditav ja paigaldatav osadena.
Eesti Arengufondi investeerimisekspert Indrek Kelderi sõnul on Goliath Windil suur tõenäosus oma eesmärgid ellu viia. „Otsustasime Goliath Windi investeerida seetõttu, et uuetüübilise tuuleturbiini idee autorid on ettevõttesse kaasatud, tehnoloogiline audit peab leiutist teostatavaks ning majanduslikult tasuvaks. Lisaks on ettevõttel rahvusvahelist haaret, võtmeisikud on töötanud näiteks Rolls-Royce Marine’i ja Briti kaitseministeeriumi arendusprojektide juures. Prototüübi õnnestumisel tunnevad turbiini vastu huvi juba hiinlased, samuti on mitmed Euroopa tootjad uute lahenduste suhtes avatud,” selgitab ta investeeringu tausta.
Kelder tunnistab, et arengufondi 3,9 miljoni krooni suurune osalus Goliath Windis on suhteliselt väike. Fondipoolne maksimaalne investeering võib olla kuni kaks-kolm miljonit eurot. Seni on suurim investeering olnud Smartpost OÜ-sse, kus kahe miljoni euro suuruses projektis oli arengufondi osa ligi 13,4 miljonit krooni. Arengufond teeb investeeringud kolmeks kuni viieks aastaks ning aitab leida ka kaasinvestoreid.
Antud projekti kaasinvestoriks on PowerDrive OÜ, kes investeerib Goliath Windi arengufondiga samadel tingimustel täiendavad 3,9 miljonit krooni. „Nimetatud investoriga olime veidi teises rollis varem koostööd teinud, seetõttu oli meil temaga kontakt olemas. Kui me pakkumise tegime, võttis ta selle ka vastu. Põgusates läbirääkimistes teiste investoritega oli nii ettevõte ise kui ka arengufond, aga lõpuks klappis antud investoriga meie ühine nägemus kõige paremini,” ütleb Kelder.
Uudse tuuleturbiini väljatöötamise projektiga seotud riskide hindamisel oli kaalukaim roll Tallinna Tehnikaülikooli inimestel, kes aitasid hinnata antud projektiga seotud riske ja andsid ka hindamise järel põhimõttelise nõusoleku osaleda nende probleemide lahendamises.
Turbiini prototüübi disainimisel, elektromagnetilise lahenduse leidmisel ja turbiini testimisel tehakse koostööd TTÜ elektrotehnika õppetooli juhi Jaan Järviku meeskonnaga. „Selle aasta lõpus peaks väiksemate mõõtmetega turbiini prototüüp valmis saama, koostetöö tehakse Inglismaal, valdav osa teste aga Tallinnas. Kui testid on edukad, siis võib asuda valmistama täismõõtmetes prototüüpi,” sõnab Dintšenko.
Kelder ütleb, et arengufondi investeerimistegevusel on kaks eesmärki – esmalt teha edukaid investeeringuid ning populariseerida sel moel nii ettevõtjate kui ka tulevaste investorite seas investeerimistegevust.
„Praegusel juhul jääb Eestis asi enamasti teadlikkuse taha kinni – ettevõtjad ei tea ärimudeli loomisel sellise võimalusega tihti arvestada ega oska ka investoreid kuskilt otsida. Võimalikel investoritel pole aga teadmisi ega kontaktvõrgustikku, et investeerida,” selgitab ta. Teine eesmärk on konkreetsete ettevõtete edendamine, mis ei pruugi makromajanduslikul tasandil nii suurt mõju avaldada, kuid on oluline nii ettevõtja kui ka investeeringusse kaasatud kaasinvestorite jaoks.
Goliath Windi investeeringu majandusliku tasuvuse määrab ettevõtte osakute edasimüügi tulusus. See selgub Kelderi ütlust mööda aastatel 2012−2013. “Tulusa investeeringu eelduseks on muidugi see, et arendustöö lõpeb positiivsete tulemustega ning õnnestubki luua generaator, mis on senistest töökindlam ja odavam nii paigaldada kui ekspluateerida. Samuti tuleb seda edukalt müüa,” märgib ta.
Üks tuuleturbiin hoiab arvuti töös 1620 aastat
**Teoreetiline maksimumenergia, mille tuuleturbiin pealepuhuvast tuulest suudab kätte saada, on umbes 60%.
**Kuna kütus on tasuta, tuleks tuuleenergia puhul efektiivsust määrata teisiti. Põhimure pole mitte efektiivsus efektiivsuse pärast, vaid produktiivsuse tõstmine tuuleenergia hinna langetamise nimel.
**Üks 1,8 MW-ne sobivas kohas paiknev tuuleturbiin suudab igal aastal toota üle 4,7 miljoni elektriühiku. Sellest piisab üle tuhande majapidamise aastavajaduse rahuldamiseks või selleks, et arvuti töötaks üle 1620 aasta.
**Tuuleturbiin töötab täpselt vastupidiselt ventilaatorile. Selle asemel, et kasutada elektrit tuule tekitamiseks, kasutavad turbiinid tuult elektri tekitamiseks.
**Peaaegu kõik elektrit tootvad tuuleturbiinid koosnevad rootorlabadest, mis tiirlevad horisontaalse keskme ümber. See kese on ühendatud masinaruumis asuva käigukasti ja generaatoriga. Masinaruum on torni tipus olev osa, mille sees paiknevad kõik elektrilised koostiselemendid.
**Suuremal osal tuuleturbiinidest on kolm laba näoga tuule suunas, tuul paneb labad pöörlema. Labad omakorda panevad pöörlema telje, telg on generaatoriga ühenduses ja nõnda toodetaksegi elektrit.
**Generaator on masin, mis toodab mehhaanilisest energiast elektrienergiat, erinevalt elektrimootorist, mis töötab vastupidi.
