Eesti ekspert kurdab: päästekaevamisi tehakse lohakalt
Tartu Ülikooli laboratoorse arheoloogia professor Aivar Kriiska on tegelenud Narva kandis nii plaaniliste teaduslike kaevamiste kui ka ehitustöödele eelnenud päästekaevamistega. Viimased on Narvas eriti mahukad - näiteks 2004. aastal vanalinnas börsihoone asupaigas alanud arheoloogilised uuringud pole veel loogilise lõpuni jõudnud.
"Arheoloogia on väga pikaajaline ja ka väga kallis teadus. Praegu me just lõpetame tasapisi uuringuid, millest on praeguseks ilmunud 14 teadusartiklit ja kõvasti üle kümne erineva teadlase on selles osalenud. Väljakutse ongi jõuda sellesse seisu, kus põhilised teemad on analüüsitud ja viidud see monograafiani või artiklite kogumini tõenäoliselt," rääkis Kriiska ERRi Teadusele.
Samas on Kriiska sõnul Narva vanalinnas toimuva arendustegevuse puhul täheldatud ka lohakat suhtumist päästekaevamistesse.
"Narva puhul on just nimelt probleem see, olen märganud ka mujal Eestis, kus arheoloogiat pääste osas käsitletakse mingi sellise pooliku arheoloogiana, kus ei tehta kõike täiest jõust ja kus eesmärgid ei ole nii kõrged, et saada seda teaduslikku tulemust. Ja vastutus, et see materjal on mitte ainult uuritud, vaid ka publitseeritud ja viidud teaduslike tulemusteni. See on see latt, mida mina tahan, et kõik arheoloogid Eestis järgiksid, ja et Narvas see latt jumala eest ei kukuks alla poole," kõneles professor.
Näiteks võib tõsisemaid näiteid lohakalt tehtud päästekaevamistest Narva vanalinnas tuua sellest suvest, kui kopal lubati Narva vanalinnas ilma arheoloogi järelvalveta mitu tundi tegutseda.
