Kui näiteks USA on valinud nulltolerantsi ning võitleb uimastite leviku ja nende tarvitamise vastu kõigi võimalike vahenditega, siis Euroopas pööratakse kõige muu kõrval suurt tähelepanu kahjude vähendamisele: õpetatakse uimastisõltlasi elama oma sõltuvusega neid endid ning ühiskonda võimalikult vähem kahjustaval viisil.

Forte.ee's avaldatud artikkel peegeldab kindlasti ka neid maailmavaatelisi erinevusi. Mis puudutab viidet UNODC avaldatud raportile, siis 2008. aasta raportit saab lugeda siit. Selle raporti statistilised ülevaated pärinevad riikide aruannetest (Annual Reports Questionnaire ehk ARQ ja Biennial Reports Questionnaire ehk BRQ küsimustik) ning iga riik, Holland sealhulgas, vastutab siin oma info paikapidavuse eest ise.

Küsimusele, mis on kahjulikum, kas alkohol, tubakas või kanep, saab anda mitmesuguseid vastuseid.

Mis on kahjulikum, kas maksatsirroos või skisofreenia? Mälupuudulikkus või kopsuvähk, kanepisõltuvus või sõltuvus alkoholist?

Nii alkohol, tubakas kui kanepisaadused hävitavad tarvitaja füüsilist tervist, alkohol ja kanep lisaks füüsilisele ka vaimset tervist. Kõik need ained tekitavad sõltuvust, tõsi, seda erinevatel määradel. Ka on oluline selgelt eristada, kuidas mingi aine kasutamine võib mõjuda konkreetse inimese tervisele ja heaolule sellest, kuidas massiline uimastite kasutamine võib mõjuda ühiskonnale tervikuna.

Iga aine kahjulikkus ühiskonnale on seotud selle leviku ja tarvitajate hulga suurusega. Vaadates alkoholi- ja tubakapruukimise levikut kogu maailmas ning võrreldes seda kanepi levikuga, on selge, et kahest esimesest ühiskonnale tingitud kahjud on suuremad.

Keelatud uimastite (siia hulka on arvatud ka muud, näiteks kokaiin, opiaadid, amfetamiin jne) tarvitamisega tegeleb siiski vaid väike osa maailma elanikest: viimase 12 kuu jooksul on vähemalt korra mõnda keelatud uimastit tarvitanud 112 miljonit inimest ehk 2,6% kõigist maailma elanikest, neist probleemseid uimastitarvitajaid on 0,6% kõigist 15-64. aastastest ehk 26 miljonit inimest. Samas näiteks tubakat tarvitab tervelt 25% kõigist täiskasvanutest, igal aastal sureb selle tõttu 5 miljonit inimest, võrreldes 200 000 keelatud uimastite pruukijaga (World Drug Report 2008). Kui nt kanepi tarvitajate hulk peaks tõusma maailmas tubaka või alkoholi tarvitajate tasemeni, siis ei saaks enam keegi väita, et kanep on vähem kahjulik.

Samas, usutavasti on kõik nõus, et vähemalt meie kultuuriruumis on tubaka ja/või alkoholi keelustamine võimatu, selleks tarvitab neid liiga palju inimesi.

Kujutame nüüd ette, et lubatud uimastite nimekirja lisatakse ka kanep. Tänaseks on üheselt tõestatud, et kanepi tarvitamine võib tekitada sõltuvust ning lisaks on seotud mitmete psüühika- ja kognitiivhäirete ilmnemisega, samuti kahjudega tarvitaja füüsilisele tervisele. Kas näiteks Eesti inimeste tervis on piisavalt hea, et "elada üle" veel ühe uimasti jõuline turuletulek? Vaadates kohalikku tervisestatistikat, on vastus selgelt eitav.

Meid on liiga vähe taolisteks sotsiaalkatseteks ning pole ka ühtki põhjust loota, et rahvas, kes joob ja suitsetab oluliselt rohkem kui EL riikides keskmiselt, kanepisaaduste tarvitamise suhtes ootamatut mõõdutunnet ilmutaks. Kanepi legaliseerimine tähendab ka suurt lisakoormust näiteks kiirabile, politseile, uimastisõltlaste rehabilitatsioonisüsteemile, psühhiaatritele, haigekassale jne jne. Päris kindlasti ei ole Eesti ühiskond selleks valmis ning seega ei saa kanepi täielikku dekriminaliseerimist siinmail kuidagi toetada (kanepi väikeses koguses omamine või tarvitamine ei ole täna Eestis kriminaalkuritegu).

See, et Hollandis kanepisaadused müügil on, ei tähenda automaatselt, et sama mudel ka Eesti ühiskonnas samamoodi toimiks. Eesti ei ole Holland ega saa selleks tõenäoliselt kunagi.

Kanepisaadused kui võimalik ravim erinevate tervisehädade vastu on aga täiesti omaette teema. Maailma farmaatsiatööstuse huvi selle taime omaduste vastu on igal juhul tõusuteel.