Eelkooli vilju maitstakse ülikoolis
1970ndatel aastatel viidi USAs Põhja-Carolina osariigis läbi eksperiment, mille eesmärk oli uurida varajases lapsepõlves saadud esmase hariduse võimalikku positiivset mõju madala sissetulekuga perede lastele, kellel oli risk sattuda koolis õpiraskustesse. Selles osalenud laste kasvamist tänasteks keskealisteks on jälgitud varajasest lapsepõlvest peale, mis on võimaldanud luua pikaajalisi ja laiaulatuslikke andmeid sisaldava haruldase andmekogu.
Ajakirjas Developmental Psychology avaldatud värske uuringu järgi olid selles koolieelse õppe projektis osalenud lapsed saanud 30ndaks eluaastaks märkimisväärselt rohkem haridust kui kontrollrühma kuulunud eakaaslased. Ka oli neil neli korda suurema tõenäosusega kõrgharidus - ligi veerand projektis osalenutest oli lõpetanud 4-aastase õppeajaga kolledži või ülikooli, kontrollrühmast oli selleni jõudnud ainult 6 protsenti.
"Kui me neid viimati küsitlesime, olid nad 21-aastased. Selgus, et varajases lapsepõlves õppimist alustanud astusid suurema tõenäosusega ülikooli. Nüüd me teame, et nad ka lõpetasid selle suurema tõenäosusega," täpsustas uuringu autor Elizabeth Pungello Põhja-Carolina ülikoolist. "Enamgi veel, see saavutus käib nii poiste kui tüdrukute kohta, mis on oluline avastus, arvestades praegust ülikooli lõpetamise madalat määra vähemuste hulka kuuluvate Ameerika meeste seas."
