FDA (USA ravimi- ja toiduamet) üllatas möödunud nädalal sellega, et käskis tootjatel müügilt tagasi korjata 69 kätepuhastusvedelikku ja -geeli.

Paljud neist sisaldavad muuhulgas metanooli, mis võivad mõjuda toksiliselt, kui seda neelata või see läbi naha kehasse imbub.

FDA ja CDC (USA haiguste kontrolli ja tõrje keskus) soovitavad kätepuhastusvahendeid kasutada pigem avalikus ruumis liikudes ning veenduda, et need sisaldavad vähemalt 60% etanooli. Tubastes tingimustes soovitavad nad eelistada vähemalt 20 sekundit kestvat kätepesu seebiga.

Milline on Eestis kontroll sarnaste puhastusvahendite üle ning kas meie Terviseamet näeb ka probleemi selles, kui taoline puhastusvahend sisaldab metanooli?

Forte küsimustele vastab Terviseameti kemikaaliohutuse osakonna peaspetsialist Kaja Ilmarinen.

Milline peab olema Eestis müüdav desinfitseerimisvahend?

Desinfitseerimisvahendites ehk biotsiidides on toimeainetena kasutatud erinevate kontsentratsioonidega erinevaid alkohole (etanooli, propanooli, isopropanooli) ja nende segusid.

Biotsiidi etiketil on nõutud ainult toimeaine ja biotsiidi klassifikatsiooni tingivate ainete esitamine. Biotsiide kasutatakse kahjustamata naha desinfitseerimiseks.

Teie mure on ilmselt seotud desinfitseerimisvahenditega, mille toimeaine on etanool. See on veel biotsiidimääruse (EL) nr 528/2012 ülevaatamisprogrammi toimeainete nimekirjas, ning etanooli sisaldava desinfitseerimisvahendi Eesti turul kättesaadavaks tegemiseks tuleb see Terviseametis registreerida.

Biotsiidimääruse (EL) nr 528/2012 järgi peab biotsiidi, mida võib eksikombel pidada toiduaineks, sealhulgas joogiks või söödaks, pakendama nii, et sellise eksimuse tõenäosus oleks minimaalne.

Kas metanooli kasutamine on halb?

Eestis on lubatud desinfitseerimisvahendites kasutada denatureeritud etanooli. Denaturantide kohta on lisateavet maksu- ja tolliameti veebilehel. Käte desinfitseerimisvahendites kasutatavas etanoolis ei ole soovitav kasutada denaturandina metanooli.

Metanooli denaturandina mittekasutamise soovitus kosmeetika- ja hügieenitoodetes (sh inimese naha desinfitseerimisvahndites) tulenebki metanooli ohtlikest omadustest.

Kuidas kontrollib seisu Terviseamet?

Terviseamet esitab oma soovitused desinfitseerimisvahendi taotluse kontrollimise käigus taotlejale (tulevasele registreerimistunnistuse või loaomanikule) ning vajadusel selgitab soovitusi taotlejale.

Peale biotsiidi registreerimistunnistuse väljastamist vastutab registreerimistunnistuse omanik biotsiidi turul kättesaadavaks tegemisel tasu eest või tasuta, et biotsiid klassifitseeritakse, pakendatakse ja märgistatakse vastavalt biotsiidimääruse (EL) nr 528/2012 artikkel 69 nõuetele ning vajadusel koostatakse nõuetele vastav ohutuskaart. Registreerimistunnistuse taotluse menetlemisel lähtub terviseamet taotleja esitatud andmetest.

Desinfitseerimisvahendites kasutatav etanool enne denatureerimist peab olema toiduks kasutatava etanooli kvaliteediga, mis vastab joogipiirituse nõuetele määruses nr 110/2008 (lisa 1).

Kõnealuses lisas on toodud erinevast toormaterjalist (nt vili, peet, kartul jm) saadud joogipiiritusele erinevad metanoolisisalduse nõuded. Seega sõltub metanooli olemasolu etanooli tootmiseks kasutatavast toorainest ja etanooli tootmisprotsessist.

Määrus annab ette etanoolile lubatud parameetrid. Seega teab etanooli kvaliteedist kõige rohkem etanooli tootja ning tema esitab ka andmed vajadusel nii biotsiidi tootjale kui järelevalvele.

Kuidas puhastusvahendi kohta rohkem uurida?

Biotsiidi kohta täiendava teabe saamiseks soovitame pöörduda biotsiidi registreerimistunnistuse omaniku (kes peab olema näidatud biotsiidi etiketil) poole. Tema teab, kes on konkreetse etanooli tootja ning kuidas seda etanooli kasutatakse desinfitseerimisvahendi tootmiseks.

Biotsiidi etiketil on kirjas, millele veel desinfitseerimisvahendi kasutamisel tähelepanu pöörata. Nt toode võib materjali rikkuda, toote mahapesemine rohke veega, ruumi tuulutamine pärast toote kasutamist...

Kokkuvõtteks olgu öeldud, et Terviseametile esitatud andmetel ei ole Eesti turule lubatud desinfitseerimisvahendeid, kuhu on lisatud metanooli.

Kas Terviseamet testib biotsiide?

Biotsiidi registreerimisprotsessi käigus ei teosta terviseamet laboratoorseid teste. Neid võidakse läbi viia biotsiididele järelevalve menetluse raames.

Seoses koroonaviiruse levikuga on viimasel ajal muutunud ühtedeks hädavajalikemateks toodeteks erinevad desinfitseerimisvahendid ning nõudlus nende järele on plahvatuslikult kasvanud. Sellest tulenevalt on turule jõudnud terve hulk registreerimata desinfitseerimisvahendeid. Nende puhul ei ole sageli teada nende täpne koostis ning kas nende toime vastab pakendil lubatule.

Vastavalt Eestis kehtivatele seadustele on registreerimata või ilma loata biotsiidide kasutamine ja turustamine keelatud ja karistatav.

Kas nõustute USA ametite soovitusega kasutada kätepuhastusvahendeid pigem avalikus ruumis ja eelistada tubastes tingimustes vähemalt 20 sekundit kestvat kätepesu seebiga?

See on lausa Terviseameti ametlik seisukoht – võimalusel tuleks alati eelistada kätepesu vee ja seebiga. Desinfitseerimisvahendid on olukordadeks, kus see võimalik pole (avalik koht jms).

Mida teha, kui märkad kahtlast toodet?

Märgates ilma registreerimistunnistuse või loa numbrita või üldse kahtlasena tunduvat desinfitseerimisvahendit võib:

• jaemüügis või e-poes oleva toote kohta kaebuse saata TTJA (Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti) üldisele aadressile info@ttja.ee

• hulgimüügis – Terviseameti üldisele aadressile kesk@terviseamet.ee.