EEG-mütsikese abil nuhiti inimeste isiklikud andmeid välja
Käesolev kommentaar käsitleb kodaniku mõtete kauglugemist häkkerite poolt. Taoline teema avab mitmeid mõttekäike nagu ninna pritsitud eukalüpti lõhnaline spray. Esmalt siis kõige lihtsamast, ehk pea ainukesest ühisest rahvahariduslikust lugemismaterjalist. See tähendab – pealkirjadest. Nimelt kostus mitmelt poolt maailma uudiseid, mille pealkiri kõneles häkkeritest, kes on avastanud salakäigu inimeste mõtetesse ja neil on õnnestunud sel teel imeda sealt oma ajju võõrast sensitiivset informatsiooni kuni pangakaardi PIN-koodideni.
Tagant poolt selgitama asudes, siis tõesti õnnestus grupil teadlastel välja peilida vabatahtlike peades peidus olev informatsioon nende elupaigast, pangakaardi PIN-koodini. Kuna nimetatud teadlased tutvustasid uuringu tulemusi häkkeritega dialoogi arendaval infoturbe konverentsil, võib nende väljaastet tinglikult kaunistada keskkonna tõttu häkkeri sõnaga. Kuna mõtete kopeerimise õnnestumise protsent kõikus umbes 10-40% vahel, oleks ka vale väita, nagu nad oleksid ebaõnnestunud. Salastatud mõtete traalimise metoodika on siiski selline, mille pärast ei pea veel fooliumist mütsi kandma hakkama. Pigem tasub pealkirjade lugemise tõega ühildamise jaoks midagi peaga ette võtta, kommenteeris Kristjan Port ERR Teaduse vahendusel.
Häkkerteadlaste mõtete kopeerimise idee baseerub laiemalt tuntud südame lihasrakkude talitluse tulemusel tekkiva imepisikese elektrivoolu kardiogrammina registreerimisel sarnasele nähtusele aju puhul, kui registreeritakse elektroentsefalogramm, et siis sellest eristada teatud signaali muster. Kogemus näitab, et üks teatud P300 nime kandev signaal muutub siis, kui inimene tunneb ära midagi tuttavat. Järelikult, kui kuvada juhuslikule inimesele hulga pilte, ja kui nende sekka satub pilt tema kodust, teeb P300 signaali registreeriv pliiats millimeetripaberile tavapärasest suuremad jõnksatused. Sama juhtub, kui inimesele näidata midagi muud tuttavlikku, näiteks pangakaardi PIN-koodi.
Seega otseselt mõtteid peast õngitseda siiski ei õnnestunud, nagu sellele vihjavad pealkirjad. Pigem võib rääkida esitatud info peegeldumisest. Küll aga võib näiteks õnnestuda mõne läbimõeldud eesmärgiga arvutimängu käigus, mängija arvates vaid tema pähe kuuluvaid vaikivaid reaktsioone registreerides, midagi salastatuks mõeldut välja peilida.
Lisaks peab veel eeldama, et vaimse spioneerimise objekt ei tea oma varjatud jälgimisest midagi- vältimaks olukorda, milles ta hakkab aktiivselt vastu tegutsema ja P300 signaali hullutama. Viimasega seoses vajab klaarimist veel üks asjaolu. Nimelt peab elektroentsefalogrammi registreerimiseks asetama ümber pea elektroodid. Neid on raske märkamatult kellegi pähe sokutada.
Samas olgu öeldud, et võrreldes uurimisasutustes kasutatavate kalliste ja keeruliste elektroentsefalograafidega, on viimasel ajal arendatud mitmeid lihtsamaid, mõnesaja euroseid pähe asetatavaid seadmeid, mille eesmärk on sarnase metoodika põhjal sooritada treenitud mõtete abil üksikuid arvutitegevusi, näiteks kontrollida ekraanil toimuvaid liikumisi vmt. Just äsja demonstreerisid Hiina Rahvavabariigi teadlased mõtete jõul lihtsa mänguhelikopteri juhtimist.
Seega, olge valvel, kui teile mõnel elektroonikamessil palutakse pähe asetada juhtmetega kübar ja ekraanile ilmuvad pildid pankadest ja seejärel neljakohalised arvud. Piisavalt kaua oodates tunnete ühel hetkel ära tuttava PIN koodi, millele järgneb tavaliselt kübaraomaniku viisakas köhatus ja teil palutakse anda masinat ka teistele proovida.
Loe veel uudiseid ERR Teadusest!
