Ebardid jäävad ellu, sest on imelikud

 (11)
Ebardid jäävad ellu, sest on imelikud
AFP/Scanpix

Kui harakas näeb tavapärase välimusega salamandrit, sööb ta selle ära. Nähes normiväliseks arenenud roomajat, jätab sama lind tolle aga rahule. Teadlased arvavad nüüd teadvat, miks.

USA Tennessee ülikooli teadur Benjamin Fitzpatrick ütleb, et antud avastus annab mõista, miks haruldased tunnused asurkonnas säilivad, vahendab Live Science.

Kiskjad tuvastavad tuttavaid saaklooma-vorme lihtsamini, leiavad teadlased. Suurem enamus, kelle välimus on valdavalt ühesugune, püsivad menüüs pidevalt, kuid veidrad eksemplarid jäetakse rahus paljunema.

"Variatiivsuse säilimine on klassikaline evolutsiooniline paradoks, sest nii valik kui ka triiv kipuvad variatsioone asurkonnast kõrvaldama," selgitab Fitzpatrick.

"Kui ühel vormil on eelis, näiteks võime märkamatumaks jääda, peaks see kõik teised välja vahetama. Samamoodi toob juhuslik triiv (ehk juhuslikult toimuvad geneetilised muudatused) ka üksi viimaks kaasa kõigi vormide kadumise peale ühe, kui neil ei esine just erinevusi vastupidavuses. Seega peab esinema evolutsioonilisi eeliseid, mis lubavad ebatavalistel tunnustel püsida."

Uurijad paigutasid valimi toiduga täidetud salamandrimudeleid kuueks päevaks loodusse, kusjuures triibulised mudelid oli triibututest rohkem suhtes üheksa ühe vastu, või vastupidi. Päevade vältel, mil katse kestis, võrdsustus see suhe samaseks. Kummalgi juhul ründasid harakad neid mudeleid, mis viimase kuue päeva jooksul olid olnud valdavad.

"Me usume, et erinevad värvivormid esindavad eri mooduseid metsaalusega ühtesulamiseks," ütleb Fitzpatrick. "Millegi sellise otsimine, mis on hästi varjatud, nõuab nii tähelepanu kui harjutamist. Triibuliste sisalike küttimisele keskendunud kiskjad ei pruugi triipudeta isendeid märgata."

Uurimistulemused ilmusid ajakirjas BMC Ecology.