Teadlastegrupp uuris 400 inimest, kes pöördusid erakorralise meditsiini osakonda - selgus, et kolmandik inimestest oli enne arsti juurde tulekut uurinud oma sümptomite kohta veebist ning koguni 49% protsenti tunnistas, et teevad seda terviseküsimuste puhul pidevalt.

Teadlaste hinnangul olid oma tunnuste kohta varasemalt internetist uurinud inimeste arstivisiidid sisukamad. "Patsientide sõnul said nad küsida informeeritumaid küsimusi, suhelda paremini ja terviseteenuse pakkujat paremini mõista," kirjutasid teadlased uurimuses. Seejuures ei vähenenud inimeste usk arsti diagnoosi ega ka nende suhtumine ravisse.

Lisaks uurisid teadlased inimeste "e-tervise kirjaoskust" kasutades spetsiaalselt selle jaoks kujundatud küsimustikku, mis mõõtis näiteks arvutikasutusoskust ja funktsionaalse lugemise oskust. Andmetest tulenes, et inimesed, kelle info mõistmise ja otsimise võimekus oli parem, otsisid ka suurema tõenäosusega enda sümptomite kohta rohkem infot.

Positiivse aspektina toodi veel välja, et suurem osa inimeste jaoks usaldusväärsetest allikatest, kust inimesed infot otsisid, olid kas haiglate leheküljed, veebientsüklopeediad või ülikoolide kodulehed. See näitab, et inimestel on allikakriitilisus olemas ja võimekus infot otsida olulistest infoallikatest on hea - päris iga suvalist foorumipostitust ei võeta tõe pähe.

Uuringu järgi kaasneb oma sümptomite veebist otsimisega siiski aga ka üks suur probleem - lausa 40% veebist info otsijatest tunnistas, et netist leitud terviseinformatsioon tekitas neis ärevust või muret.