Sel ajal, kui dinosaurused 65 miljoni aasta eest välja surid, kaalusid suurimad toona elanud imetajad maksimaalselt kümme kilogrammi. Enamasti olid sel ajal elanud imetajad umbes hiiresuurused, vahendab Novaator.

25 miljonit aastat hiljem olid suurimate imetajate mõõtmeid tuhandeid kordi kasvanud. Siis elas maakeral pikakaelaline ninasarvikut meenutav, aga ilma sarveta taimetoiduline Paraceratherium, kes võis kaaluda kuni 17 tonni ja kelle turjakõrgus võis olla 5,5 meetrit.

Ajakirjas Science ilmunud uurimus vaatleb esmakordselt imetajate mõõtmete arengus toimunud muutusi pärast dinosauruste väljasuremist.

"Dinosaurused kadusid ja ühtäkki polnud enam kedagi, kes sööks neid taimi, millest dinosaurused varem toitusid. Imetajatele oli toidulaud vaba ning rohusööja jaoks on palju kasulikum olla suurem," ütleb Kanada Calgary ülikooli bioloogiaosakonna abiprofessor Jessica Theodor. Kõik suurimad maakeral kunagi elanud imetajad toitusid taimedest. Kiskjad nii kiiresti mõõtmeid ei kogunud, sest suur keha on takistuseks saakloomade jahtimisel.

Theodori sõnul näitas uuring lisaks imetajate mõõtmete suurenemise järsu kasvu kaardistamisele ka seda, kui kiiresti oli ökosüsteem võimeline ümber häälestuma.

"65 miljoni aasta eest kadusid dinosaurused ning 25 miljoni aastaga saavutas süsteem kehamõõtmete mõttes uue maksimumi. See on geoloogilises mõttes üsna lühike ajavahemik. Evolutsioon oli väga kiire," ütleb ta.

Rahvusvaheline meeskond kogus maakeral kunagi elanud imetajate fossiilide põhjal kehamõõtmete kohta andmeid Aafrikast, Euraasiast ja Lõuna-Ameerikast.

Uuring annab ka vastuse, miks kiire kasvamine katkes nagu lõigatult. Piiri seadis maa-ala, mida loom eluspüsimiseks vajas ning kliima. Külmemates piirkondades kasvasid loomad suuremaks, sest suur kere võimaldab soojust paremini säilitada.