Dinosauruste pika kaela saladus peitub vanaaegses tolmuimejas

 (15)
Sarahsaurus kunstniku kujutuses. Pilt: John Maisano
Sarahsaurus kunstniku kujutuses. Pilt: John Maisano

Milleks dinosaurustele nii pikk kael? Vastuse leidmiseks tasub heita pilk vanaaegsele tolmuimejale. Glasgow ülikooli professor Graeme Ruxton pakub ajakirjas Biology Letters ilmunud artiklis välja selgituse, miks hiigelmõõtu saurused, näiteks brahhiosaurused ja diplodookused vajasid nii pikki kaela. Pikakaelalised saurused ilmusid maakerale 200 miljoni aasta eest ning elutsesid siin kuni suur väljasuremislaine 65 miljoni aasta eest nad minema pühkis.

Lisaks pikale kaelale olid saurustel ka vägagi kogukad kehad. Pikka aega on teadlased vaielnud, milleks vajasid saurused nii pikka kaela. Valitsev on olnud arvamus, et kael oli tarvilik selleks, et saada puulehti kõrgelt kätte. Samal põhjusel vajab pikka kaela kaelkirjak, kirjutab Novaator.

Samas on osa sauruseuurijaid leidnud, et selle teooria vastu räägib üks väga selge fakt. Kui pikk kael välja sirutada, ei tohi aju verevarustus hetkekski katkeda. Selleks, et veri pikka kaela mööda pähe jõuaks, peaks vererõhk olema ülikõrge. See on tugev argument kaela sirutamise teooria vastu.

Ruxtoni töörühm kasutab oma teooria piltlikustamiseks 1950ndate aastate tolmuimejat, mis oli nii kohmakas, et see tuli keset tuba seisma panna, seda ei saanud tolmu võtmise ajal liigutada. Piisavalt pikk imemisvoolik pidi ulatuma ruumi kõigisse soppidesse.

Seotud lood:

Suure ja kohmaka kehaga oli dinosaurus otsegu kohmakas tolmuimeja ruumi keskel ning kael see voolik, mis toidu ümbruskonnast kätte aitas leida. Nii oli võimalik keha eriti liigutamata siiski piisavalt toitu leida.

Oma teooria matemaatilises tõestuses pakub Ruxtoni töörühm välja, et dinosauruse kaela ideaalpikkus võis olla umbes 9 meetrit. Sellise kaelaga võis keha liigutamata energiakulu vähendada 80 protsendi võrra.