Ajakirjas Journal of Zoology avaldatud uurimustöö raames osales George Masoni ülikooli keskkonnateaduste ja -regulatsiooniõppe professor Geoffrey Birchard töörühmas, mis tõstis esile probleemid valemiga, mille alusel mõned sauruseuurijad on seni dinosauruste massi arvutanud, vahendab PhysOrg.

"Väiksemate loomade massi arvutamisel annab teadlaste poolt kasutatud algupärane valem üsna täpseid tulemusi, kuid meie uurimus näitab, et sama valemi kasutamisel suurte loomade juures on ilmnenud mitmeid vigu," ütleb Birchard. "Uus valem näitab, et dinosaurused on märksa väiksemad kui me seni arvasime, kuid samas pole kahtlust, et nad olid tõepoolest väga suured loomad."

1985. aastal välja arendatud valemi abil saadud tulemusi on teadlased kasutanud mitmete parameetrite, nende hulgas hiidsisalike aju ja muna suuruse hindamiseks. Probleem tekib andmete teisendamisel, mille käigus algupäraste andmete omadused muutuvad ning tekivad kõrvalekalded, mis võivad valemite abil tuletatud hinnangulisi tulemusi moonutada.

Birchard ja kolleegid hoomasid viga, kui rakendasid valemit elavate loomade nagu jõehobu ja elevandi kaalu määramiseks ning avastasid, et see hindas kogukate imetajate raskust kõvasti üle.

Uurijad töötasid välja ka uue dinosauruste massi arvutamise valemi, mis rajaneb luude mõõtmetele. See ei nõua andmete teisendamist, mida rakendab algne valem.

"Parim mudel uue valemi mõistmiseks on kujutada ette sammastele rajatud hoonet," selgitab Birchard. "Mida suurem hoone, seda suuremad peavad olema selle kaalu ülal hoidvad sambad. Loomade jalad kujutavad endast samamoodi keha toestavaid sambaid."

Bircahrdi väitel pakub värske uuring välja oletuse, et mõned saurused olid palju saledamad kui seni arvatud. Samuti muudab see paljusid tegureid, mida teadlased olid dinosauruste kohta juba paika pannud, näiteks nende kehade kasutamiseks vajalikku lihasjõudu ning seda, kui palju nad sõid ja hingasid.