Dinosaurused võisid olla seniarvatust palju kergemad
Dinosauruseid kujutatakse enamasti koletislikult raskete gigantidena, kelle sammud panevad maapinna vankuma ja kelle tohutu kere muudab nende välimuse eriti hirmuäratavaks. Manchesteri ülikooli eksperdid on aga kehamassi arvutamisel lasertehnoloogiat appi võttes leidnud, et nood loomad olid seniarvatust märksa kergemad, vahendab The Daily Telegraph.
Teadlased, kes töötasid välja valemi loomade gabariitide täpseks kalkuleerimiseks, avastasid, et brahhiosaurus, kelle kaalu varem hinnati 80 tonnile, pidi tegelikult kaaluma suhteliselt tagasihoidlikud 23 tonni.
Töö juhtiv autor Bill Sellers ütles, et selle väljaselgitamine, kui palju fossiliseerunud loomad tegelikult eluajal kaalusid, on üllatavalt keeruline.
"Meie meetod annab palju täpsemaid mõõtmistulemusi ja näitab, et ehkki dinosaurused olid kahtlemata väga suurt kasvu, ei olnud nad ometi nii suured kui varem arvati," märkis ta.
Ajakirjas Biology Letters ilmunud uurimuse raames mõõdeti tänapäeval elavate loomaliikide toel, kui palju nahka on minimaalselt tarvis keskmise luustiku kätkemiseks.
Selgus, et kõigi loomade, olgu tegu põhjapõtrade, jääkarude, kaelkirjakute või elevantidega, kehakaal on luustiku nahaga katmise jaoks vajalikust miinimumkogusest (ingl minimum skin and bone wrap volume) peaaegu täpselt 21 protsenti suurem.
Vastavate suhtarvude laiendamisel Berliinis Humboldti loodusloomuuseumis eksponeeritavale brahhiosauruse luustikule selgus, et too ürgelukas ei saanud elusast peast kaaluda palju rohkem kui 23 tonni.
Manchesteri ülikooli bioteaduste fakulteedi esindaja dr Sellers ütles, et antud tehnikat saab edaspidi rakendada ka muude väljasurnud loomade skelettide analüüsimisel.
Juhtiv autor dr Bill Sellers ütles: "Üks kõige tähtsamaid asju, mida paleobioloogid kivistunud loomasäilmete kohta teadma peavad, on, kui palju nad elusast peast kaalusid. Selle väljaselgitamine on üllatavalt keeruline, mistõttu oleme teinud katset uue lähenemisega.
Skannisime laseri abil mitmete suurte imetajate nagu jääkaru, kaelkirjaku ja elevandi luustikke ning arvutasime välja peamiste skeletiosade minimaalsed mähkimismahud.
Tõestasime, et tegelik maht on saadud väärtusest reeglina 21 protsenti suurem. Niisiis laserskannisime järgmiseks Berliini brahhiosaurust Giraffatitan brancaid, kalkuleerisime naha ja luustiku mähkimismahu ning lisasime sellele 21 protsenti.
Tuli välja, et too hiiglaslik rohusööja kaalus 23 tonni, mis kinnitab hüpoteesi, et ürgsisalikud olid palju kergemad kui tavaliselt arvatakse."
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!